Alates 1. maist on Hiina võimud otsustanud Tiibetisse taas turiste lasta. Roy Strider meenutab oma adrenaliinirohket külaskäiku Lhasasse sel kevadel.
Tolmutormi keerised rulluvad kõrbetuhmide linikutena üle vaatevälja ning kohtuvad üksteise järel taevas kihutavate valgete pilvedega. Siinses hõredas õhus ühtivad tuule abil maa ja taevas. Tormakas tuul katsub aeg-ajalt jõudu ka Landcruiseriga, mille pakiruumis olen teel revolutsioonilise Nepali suunas Lumelõvimaa ainsale ametlikult avatud välispiirile. Pashminasse mähituna laman seljakottide peal ja vahel ning küünitan küünarnukile toetudes aeg-ajalt tunnistama looduse stiihiat. Kolaki, lendab kõva plaksakaga marutuules minema üks maasturi küljeakende kohale kinnitatud päikesesirm. Nagu puredes kõigutavad tuuleiilid edasikiirustavat džiipi. Olen 4,5 kilomeetri kõrgusel Tiibetis, maailma katusel. Selja taha jääb Lhasa, ees ootab kõva närvide mäng. Veel ma ei tea, et pean okupeeritud riigist lahkumiseks end tiibetlaseks moondama.
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.