"Tükipalgasüsteemi puhul on võimalik kokkulepe, et töötaja teeb mingi konkreetse töö kokkulepitud tähtajaks. Samuti on võimalik tükipalgasüsteemi puhul kokku leppida selliselt, et töötaja kohustub töötama kokku lepitud tööajal, kuid saab tasu tehtud töö koguse (mitte töötatud aja) järgi," kirjutab tsiviilkolleegium oma otsuses.
"Viimasel juhul, kui töötaja nõustub töötama üle seaduses sätestatud tööaja normi või esialgu kokku lepitust kauem või töötama puhkepäevadel, riigipühadel ja õhtusel või öisel ajal, ei ole see käsitatav olukorrana, kus rakenduvad töölepingu seaduse, töö- ja puhkeaja seaduse ja palgaseaduse sätted, mis reguleerivad ületunnitööd või töötamist puhkepäevadel, riigipühadel ja õhtusel ning öisel ajal," selgitas Riigikohtu tsiviilkolleegium.
Kolleegium lisas, et selline kokkulepe töö tasustamiseks üksnes tehtud töö koguse alusel ei ole iseenesest vaadeldav töölepingu tingimusena, mis on töötaja jaoks halvem seaduses sätestatust ning seetõttu kehtetu. Samas kui tööandja näeb sellise kokkuleppe sõlmimise ette tüüptingimusena, siis tuleb sellise kokkuleppe kehtivust hinnata võlaõigusseaduse § 42 järgi.
Tsiviilkolleegium märkis veel, et töö- ja puhkeaja seaduse järgi võib ületunnitööd, õhtust- ja öötööd, tööaja arvestust ja iganädalast puhkeaega puudutavad sätted jätta kohaldamata töötaja suhtes, kes omab iseseisvat otsustuspädevust oma tööaja määramisel.
Eveli Kuklane
Riigikohtu pressiesindaja
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.