Põhjendatud kulutusi töötervishoiule erisoodustusena ei maksustata

2007.a oktoobri keskel kohtusid Tallinnas Maksu- ja Tolliametis  ameti, Tööinspektsiooni, Tervishoiuameti, Tallinna Tehnikaülikooli ja töötervishoiuarstide esindajad, arutamaks erisoodustusmaksustamist töötervishoius.

Arutelu juhtisid maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo, otseste maksude talituse juhataja  Evelyn Liivamägi ja Tööinspektsiooni peadirektor Katrin Kaarma.

Osalesid otseste maksude talituse peaspetsialist Ester Brückel ning  Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni juhataja Jaan Kiviall kui asjaga vahetult kokkupuutujad. Erisoodustusmaks töötervishoiuteenustele on tekitanud küsitavusi ja vastandlikke arusaamasid juba mitu aastat. 

Näiteks 21.oktoobrril 2003.aastal korraldas Eesti Avaliku Halduse Instituut teabepäeva erisoodustusmaksu maksmisest töökeskkonna edendamiseks tehtud kulutuste pealt.

Sihtgrupiks olid asutuste juhid, finantsjuhid, personalijuhid,  töötervishoiu spetsialistid ja töökeskkonna volinikud, töötervishoiuarstid jt. Kohal oli üle saja inimese, mis näitab ilmekalt, kuivõrd oluline oli see maksustamisteema.

Mitmed tööandjad kurdavad ja kardavad tänaseni, et maksuhaldur erimaksustab töötervishoiule ja tööohutusele tehtud kulutused. See tuuakse ka põhjenduseks, miks ei  taheta töötervishoidu edendada oma firmas. Seda tuleks aga kindlasti teha, sest meie inimene, töötaja eriti ei tunne end tervena ja kurdab mitmesuguste tervisehädade ja ohtude üle. 

Neljas Euroopa töötingimuste uuring, mille Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi iga viie aasta tagant korraldab,  pakub  ainulaadset teavet tööelu kvaliteedi küsimuste kohta. Selle neljanda uuringu raames viidi 2005. aasta lõpus läbi usutlused ligi 30 000 töötajaga 31 riigist, sealhulgas Eestis. Ühenduse peaaegu iga kolmas töötaja väitis, et tema tervis ja turvalisus on tema töö tõttu ohus. 35% küsitletud töötajatest kinnitas, et nende igapäeva töö avaldab mõju nende tervisele. Need andmed näitavad töötervishoiu lonkamist lausa kahte jalga.

Seadustest tulenevad õigused tööandjatele

Olukord ei ole tööandjale teadmata, kuid temas pesitseb kahtluseidu, et  kulutaks küll oma töötaja tervisele raha (mis hiljem annab ju end parema tootlikkusel läbi tagasi), kuid see erisoodustusmaks paneb pidurid heale kavatsusele peale.

Maksuameti esindajad kinnitasid töökohtumisel,  et  selleks ei ole alust. 

Mitmel korral rõhutati, et iga firma puhul lähtutakse tööandja poolt töötaja tervise ja ohutuse tagamiseks tehtud kulutuste põhjendatusest ettevõtlusega seoses.

Maksuhaldur ei vali suvaliselt, millal tööandja poolt tehtud kulutused maksustatakse ja millal mitte,  vaid ta lähtub õigusaktidest ja nende täitmisest tööandja poolt, vaadates konkreetse juhtumi erisuste sobivust üldiste põhimõtete raamistikku.

Põhjendatud kulutused töötervishoiule ei ole erisoodustus. Millisel juhul on kulutused aga põhjendatud?

Tulumaksuseaduse § 32 lg 2 sätestab, et kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 13. paragrahvist.  Maksumaksja ettevõtlustulust võib maha arvata kõik maksustamisperioodil maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud.

Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest.

Kui maksumaksja poolt tehtud kulu on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, võib kulu ettevõtlustulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13-s loetletud tegevustega tehtud kulud (sealhulgas riskianalüüsi läbiviimine ja viimasest tulenevate meetmete kasutuselevõtmine) on ettevõtlusega seotud kulud ning need ei kuulu maksustamisele kui erisoodustus või ettevõtlusega mitteseotud kulu. 

Töötervishoiu ja tööohutusega tegevuskava

Tööandjale on töötervishoiu ja tööohutusega seotud  kulude vajalikkuse põhjendamisel abiks kohustuslikud riskianalüüs ja tegevuskava.

Riskianalüüsi ja tegevuskava koostamist nõuab kõigilt tööandjatelt töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis tänavu hakkas kehtima uues redaktsioonis. 

Seadus sätestab, et tööandja on kohustatud:  viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele.

Lisaks  peab ta  vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale. Samuti   korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat.

Seejärel tuleb tööandjal  koostada töökeskkonna riskianalüüsi alusel kirjalik tegevuskava, milles nähakse ette:

·

        

·        

·        

·        

Oluline on silmas pidada, kellele töötervishoiu ja tööohutuse seadus laieneb. Seaduse 1. paragrahvi üldsätetes  sätestatakse  isikud, kelle suhtes lasub tööandjal kohustus teha kulutusi töökeskkonna tarbeks.

Nendeks on töölepingu alusel töötavad isikud ja avalikud teenistujad,  tegevteenistuses olevad kaitseväelased ning kaitseväe, kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajad niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.

Seadust kohaldatakse ka kinnipeetavale vanglas,  õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikmee ja alates tänavu 1. juulist (toim.2008)  füüsilisest isikust ettevõtjale seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses.

Probleemiks on tegelikus elus kujunenud asjaolu, et tööandja ei ole kursis kas hooletusest või teadmatusest seadusandlusega ega täida töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 tulenevaid kohustusi.

Ta teeb küll töötajate töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulutusi, kuna teab, et nimetatud seadus kohustab mõningaid väljamakseid tegema, kuid ei ole kursis, millised dokumendid peaksid tal olema, et maksuhaldur ei käsitaks tema poolt tehtud kulutusi erisoodustuse või ettevõtlusega mitteseotud kuluna.

Tööinspektsiooni kontrollid on näidanud, et kahjuks isegi paljud tööandjad ei täida seadusenõudeid. Tänavu kolmandas kvartalis tehtud üldkontrollidest – neid tehti töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete täitmise kontrollimiseks 1005 – ilmnes, et töötervishoiuleping oli ainult 13% kontrollitutest (681 ettevõtet), riskianalüüs 35%, tegevuskava riskide vähendamiseks 30% ja tehtud sisekontrolli 39% firmadest. Kuigi järelkontrollimisel saadi veidi paremad tulemused, ei ole seadusenõuete täitmisega lood korras.

Riskianalüüs ja riskide maandamine

Omaette probleemiks on riskianalüüsi ja riskide maandamise tegevuskava koostamine, õigemini selle kvaliteet. Maksuhaldur ei hinda seda, see on tööandja mure. Samas on selge, et riskianalüüs ja tegevuskava ei vabasta tööandjat automaatselt maksukohustusest,

sest kulutused töötervishoiule peab olema võimalik seostada ettevõtlusega ja konkreetse töötaja töö iseloomust tulenevate vajadustega.

Riskianalüüs ja tegevuskava (mida üksikasjalikumad need on, seda parem) aitavad tööandjal lihtsamalt põhjendada maksuhaldurile  konkreetse kulu vajadust ja muidugi seotust ettevõtlusega.

Tööandja põhjendatud kulutused

Maksu- ja Tolliametis arutelul  töötervishoiu kulutuste erisoodustusena maksustamise teemadel tõdeti, et töötervishoiule ja tööohutusele tehtavaid põhjendatud kulutusi ei maksustata kui erisoodustust. Rõhutati põhjendatuse tähtsust.

Kohtumisel leiti, et üldiselt saadakse erisoodustusega seonduvast ühtemoodi aru. Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo sõnul käsitletakse tööandja poolt töötaja tervise ja ohutuse tagamiseks tehtud põhjendatud kulutusi ettevõtlusega seotud kuludena, mida erisoodustusmaksuga ei maksustata.

Kohtumisel arutleti, millised kulutused on lähtuvalt töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest tööandjale kohustuslikud ja seega ettevõtlusega seotud.

Samuti räägiti aga, millised kulutused tehakse täiendavalt töötajate motivatsiooni tõstmiseks ja loetakse seega töötajale tehtud hüveks ehk erisoodustuseks. Näiteks arvestataks erisoodustusena  tööandja kulutusi töötajate tervisespordile

Maksuhaldur ei vali suvaliselt, millal tööandja poolt tehtud kulutused maksustatakse ja millal mitte, vaid lähtutakse õigusaktidest ja nende täitmisest tööandja poolt, vaadates konkreetse juhtumi erisuste sobivust üldiste põhimõtete raamistikku. Ja  muidugi lähtutakse nii-öelda tervest mõistusest.

Rahandusministri 24.12.2003 määrusega nr 107  on kinnitatud maksudeklaratsiooni vorm TSD lisa 4 "Erisoodustused", real 10 "Kulutused töötajate tervise kontrollile, kui selline kohustus ei tulene seadusest".

Sellest tulenevalt peab maksuhaldur vahet tegema, millistel juhtudel on tegemist tööandja kohustusliku kuluga, millal erisoodustuse või ettevõtlusega mitteseotud kuluga.

Maksu määramine on pikk protseduur ning tööandjal on alati võimalik vaidlustada maksuhalduri seisukoht. Samas ei ole maksuameti ülesanne tagada maksustamise kaudu, et kõik töötajad oleksid terved ja sirged.

Autor: Tõnu Vare