MAKSUÕIGUS: Dokumenteerimata väljamakse maksustamine

1. Vaidluse asjaolud

Äriühing oli võtnud laenu kinnistu ostmiseks, ent teinud laenu arvelt väljamakse oma ainsale juhatuse liikmele, kes soetas kinnistu oma nimel. Maksuhaldur maksustas väljamakse töötasuna nii tulu- kui sotsiaalmaksuna. Maksukohustuslane vaidlustas maksuotsuse, väites, et äriühing oli väljamakse teinud laenuna, mistõttu seda ei saa pidada juhatuse liikme poolt saadud tuluks, vaid võlaks.

2. Riigikohtu seisukohad

Riigikohus selgitas, et väljamakse kvalifitseerimiseks laenuna puudub alus, kuna laenusuhte kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Väljamakse maksustamiseks töötasuna tuleb maksuhalduril aga viidata töösuhte olemasu tõendavate asjaoludele, sh osundada mis ajast ja kellena väljamakse saaja töötab, millised on tema töölepingust tulenevad õigused ja kohustused ning kokkulepitud töötasu. Kuid juhatuse liikme puhul ei saa olla tegemist töötasuga, vaid sellise väljamakse või muu hüve puhul võib eeldada, et see on antud tasuna juhtorgani liikme ülesannete täitmisel, mis kuulub aga samuti maksustamisele nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga.

Samas tuleb arvestada ka seda, kas juhatuse liige ei ole sama äriühingu aktsionär või osanik, sest sel juhul on võimalik väljamakse maksustamine ka dividendi ehk kasumi jaotamisena, mis kuulub maksustamisele üksnes tulumaksuga.

 

Niisiis, taolisel juhtumil sotsiaalmaksu määramiseks tuleb maksuotsuses arusaadavalt motiveerida, miks ja millistele tõenditele tuginedes on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et väljamakse ei olnud dividend, vaid juhatuse liikme tasu. Seejuures märkis Riigikohus, et väljamakse maksuõiguslik kvalifitseerimine dividendiks või juhatuse liikme tasuks ei sõltu üldjuhul sellest, kas äriühing on kinni pidanud äriseadustikus sätestatud kasumi jaotamise korrast. Väljamakse iseloomu hindamisel tuleb vajadusel muu hulgas välja selgitada:

millised olid juhatuse liikme ametiülesanded äriühingus,

milliseid töid teevad töölepingu alusel töötavad isikud ja milliseid juhatuse liige,

kui palju on juhatuse liige saanud muid tasusid samast äriühingust või muudest allikatest,

milline on tehtava töö maht ja keerukus ning millist kvalifikatsiooni see nõuab,

millised on äriühingu üldised majandustulemused,

oluline võib olla ka väljamaksete sagedus.

3. Lühikommentaar

Viidatud Riigikohtu lahend rõhutab seega maksuhalduri uurimiskohustust (maksukorralduse seaduse § 11) ehk nõuet selgitada välja kõik asjaolud, mis põhistavad väljamaksete ümberkvalifitseerimist ja maksustamist.

Samas tunnistab Riigikohus maksuhalduri õigust maksustada äriühingu poolt tehtud väljamaksed, kui väljamakse ei ole korrektselt dokumenteeritud või ei vasta oma vormilt tema tegelikule majanduslikule sisule, sh käsitleda sellist väljamakset kasumi jaotamisena, kui tegemist on äriühingu osaniku või aktsionärina.

Täiendav informatsioon: partner Priit Lätt ( [email protected] ) või

maksujurist Rainer Eidemiller ( [email protected] ).