Palgakasvu head ja vead

Kiire palgakasv peaks ju iseenesest tähendama, et inimestel on rohkem raha tarbimiseks, ja seeläbi ettevõtjad võidaks. Miks me siis avaliku sektori palgakasvu vastu oleme?

Esmalt seetõttu, et ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul ületab eelarves kavandatav avaliku sektori palgatõus erasektoris 2008. aasta prognoositavat palgatõusu rohkem kui kaks korda. Enamik ettevõtjaid, kellega rääkinud olen, kavandavad palgakasvu, mis jääb majanduskasvu ja inflatsiooni protsentide summa kanti.

Ka Tööandjate Keskliidu liikmeskonnas tehtud kiirküsitlus, milles paluti hinnata vastava sektori järgmise aasta keskmist palgatõusu, näitas sarnaseid tulemusi. Kiirküsitlusele vastanud 11 majandusharuliidu esindajate hinnangust selgus, et järgmisel aastal plaanitakse palku tõsta keskmiselt 8,6%.

Seega erineb erasektori palgaprognoos oluliselt Rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist, mis näeb järgmiseks aastaks ette ligikaudu 15% palgatõusu. Rahandusministeeriumi prognoosi vastavuse erasektori ootustele on kahtluse alla seadnud ka Eesti Pank, mis näeb 2008. aastal ette vaid 4,3% suurust majanduskasvu.

Ettevõtjad tunnistavad vajadust tõsta õpetajate, päästetöötajate ja politseinike ametitasusid, kuid taunivad tuhandete uute riigiametnike juurdevärbamist ning kõrgelt tasustatud ametnikkonna jätkuvat palgatõusu. Tõenäoliselt tulekski mõningatel ametikohtadel palku erasektorist kiiremini tõsta, sest muidu on oht, et lapsed jäävad ilma kvaliteetsest hariduses või arstiabist. Kuid nii kiire keskmine palgakasv riigisektoris paneb ettevõtted surve alla, milleks nad valmis ei ole. Ettevõtete puhul ei ole mõeldav palgakasv, mis on suurem tootlikkuse kasvust, ja ma näen paljusid ettevõtjaid praegu selle väljakutsega rinda pistmas.

Sama eeldame ka avalikult sektorilt – ettevõtlus ootab selgelt avaliku sektori efektiivsuse kasvu, eriti keskvalitsuse (ministeeriumite) tasandil, kus palgaeelarve külmutamine aastaks või paariks sunniks otsima sisemisi ressursse. Ettevõtetes on mõeldamatu palgakasv ilma tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvuta, sama loogika peaks kehtima ka riigivalitsemises.

Vaadates lähiaastatel tööjõuturule siirdujate arvu kiiret vähenemist, on selge, et tööjõudu tuleb puudu nii avalikus kui ka erasektoris. Seega peavad kõik juhid mõtlema, kuidas piiratud inimressursiga teha ära rohkem tööd.

Autor: Ecxellent Business Solutions