Soorollid tänapäeva ühiskonnas

Tundub, et üha enam otsivad naised eneseväljenduseks uusi võimalusi, justkui püüdes endale ja tervele maailmale pidevalt midagi tõestada; nad lähevad võidukalt „üle laipade“, saavutamaks oma eesmärki. Paistab, et rollimudel õrnast, pidevalt kaitset vajavast ja ärimaailma jaoks mittesobivast olendist hakkab ümber saama. Samas on kindlasti rohkelt ka vastandlikke naistüüpe, kelles on säilinud ürgnaiselikud omadused ja seega ka soov seda rolli täita.

Nädal tagasi toimus Pärnus juhtimiskonverents, kus just neidsamu soorollide teemasid puudutati. Eks näita seegi, et ühiskonnas aset leidnud muutused erutavad meid kõiki.

Mida arvab mees?.

Kuidas aga suhtuvad mehed sellesse, et naine pole kodus „oma rolli” täitmas vaid on hoopis ülemusena neile korraldusi jagamas või ajab kodutöid ära jagades näpuga järge ning mõnel juhul lisab pere rahakotti mehest märkimisväärselt suurema summa? Kas seda suudetakse aktsepteerida, võttes naist kui võrdset indiviidi või tuntakse hoopis mehelikku alaväärsuskompleksi? Kas saab uskuda mingisugust statistiliste näitajate kogumit, mis tõendab, et mehed üha enam olukorraga lepivad või tasub uskuda siiski instinkti, et oma sügaval mõtetepõues pole mehed siiani olukorraga leppinud?Antud teemas tekkinud küsimustele pakub oma tähelepanekuid ja mõtteid EBSi psühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia ja organisatsioonikäitumise lektor ja Jyväskylä ülikooli psühholoogiadoktorant Kati Tillemann

Miks naised üha jõulisemalt end ärimaailmas tõestada püüavad?

Seda, miks naised ärimaailmas üha enam ja üha silmapaistvamalt osalevad, põhjendaksin sellega, et nad leiavad ennast ajaloos sellisel hetkel, kus neil on selleks rohkem võimalusi, seadusandlikku vabadust ja ühiskondlikku tolerantsi kui kunagi varem.

Teada on, et paljudele meestele see ei meeldi, mis võib selle põhjuseks olla?

Arvan, et üldse on palju inimesi, kellele muutused ei meeldi - ja see on kindlasti märgatav muutus inimühiskonnas, kui suur osa endiselt vaid tasuta tööd (kodutööd, lastekasvatamine jne) teinud ühiskonna liikmeid hakkavad osalema rahaga tasustataval tööturul. Tahame või mitte, raha on oluline. Isiklik raha annab selle teenijale teatud võimu ja võimalusi. Selle puudumine aga loob sõltuvuse sellest, kes raha teenib. Kui raha teenivad mõlemad partnerid, muutuvad ka nende suhted ja mõlemad osapooled peavad sellega kohanema. Kohanetakse nii suurenenud/vähenenud (rahalise) võimu kui ka suurenenud/vähenenud (rahalise) vastutusega - partnersuhtes, peres, töökollektiivis. Ja kohanemisoskused on inimestel teatavasti erinevad - mõnel suurepärased, teistel jälle kehvemad.

Miks mõned mehed ei suuda naisi võtta võrdväärsete äripartneritena ja kas naised üldjuhul üldse on võrdväärsed?

Vastates küsimusel esimesele poolele, arvan ma, et taaskord on tegemist kohanemise ja kohanemisoskuste ning nende rakendamise soovi või soovimatusega.Küsimuse teisele poolele aga ei oska ma muud vastata, kui et - aga miks nad ei peaks olema? Inimesed on erinevad, hoolimata oma soost, mõned on paremad juhid, teised halvemad, mõni jagab matemaatikat, teine mitte, ühel tulevad keelteoskused justkui iseenesest, teine peab madalagi keeleoskustaseme saavutamiseks väga palju vaeva nägema.On tõsi, et naistel on seoses lastesaamisega palju enam takistusi üksnes ärimaailmale pühendumiseks - rasedus, sünnitamine ja imetamisperiood tähendab enamike jaoks vähemalt aastast aktiivsest ärielust eemalolekut ühe lapse kohta. Kuid arvestades naiste keskmist eluiga on see siiski väga lühike periood naise elust, kus ta ilmselgelt meestest nõrgemal positsioonil on „karmi ärimaailmaga“ toimetulemisel.Teisalt elame maailmas, kus muutuste tempo üha kiireneb. „Naiste maailmale“ aga ongi olnud omane pidev muutumine ja katkestatus (lapsed kasvavad, nende vajadused muutuvad pidevalt; tuleb teha mitut asja korraga - toidutegemine, imiku hooldamine, koristamine, talutööd). Tänases tööelus on väga ebatõenäoline, et avaneks võimalus kusagil „filosoofi tornikeses“ jäägitult ühele asjale keskenduda ja pühenduda. Seega on naised võibolla isegi eelispositsioonil, kuna nende elu ja tööd-toimetused on pea alati sellises muutuste ja katkestuste keskkonnas kulgenud.

Kas mehed oma alateadvuses talletavad siiski seda, et nemad on need, kes pere toitmiseks metsas jahti peaksid pidama ja naiste roll on lapsi kasvatada ning kodu korras hoida?

Huvitav, et sellist küttide ja korilaste analoogiat järjepidevalt välja pakutakse. Nii palju, kui ajaloolased meid küttide ja korilaste ühiskondadega seoses valgustanud on, teame, et sellised kooslused olid suhteliselt egalitaarsed ja osade ajaloolaste arvates isegi matriarhaalsed. Kütid olid sellises kogukonnas tõepoolest mehed, kes tõid liha näol inimkarjale vajalikku ja hinnalist valku. Koosluse tegelikud elushoidjad olid aga korilased (naised!) - ehk küll toitumuslikult vähemväärtuslikud, olid korjatud marjad, juurikad ja pähklid ometi alati kindel toiduallikas, jahisaak aga väga ebakindel.Naise roll kui üksnes lastele pühendumine ja kodu korrashoidmine ei ole kunagi olnud valdav – „ema viis hälli heinamaale“... et seal heina niita ja muid põllutöid teha. Sellist lastele keskendumist, nagu meie tänane päev võimaldab, pole ajalugu enne näinud. Enamik meie eellastest tegi tööd, rasket tööd, lihtsalt selleks, et homseks hing sees hoida ja midagi süüa saada. Beebivõimlemiseks ja -ujutamiseks ei olnud ei aega ega võimalust, kui sa just aadlikuperest polnud (ja siis tegelesid sinu laste eest hoolitsemisega teenijad, kellel väga tõenäoliselt omad lapsed kusagil omapäi jooksid).Kõik koosluse liikmed osalesid töötegemises kohe, kui nad selleks võimelised olid ja sel määral, mil nende areng ja vanus seda lubas. Kes “kaela kandma” hakkas, läks karja, toimetas oma nooremate õdede-vendadega, aitas jõukohastes kodutöödes.

Mis tänapäeval üldse eristab soorolle?

Rohkem kui kunagi varem saab (soo)rolle valida, vastavalt sellele, kuidas kaks omavahel kokku saanud inimest seda soovivad. Naiste sunnitult eelkõige koduga seotud rolli hoidis pikemat aega üleval valiku puudumine seoses rasestumisega (rasestumisvastaste vahendite puudumine), sellele lisandusid tihti religioossed arusaamad, mis naisele tema koha mehe teenijana kätte näitasid.Aga täna on sõltuvalt iseloomuomadustest ja karjäärieelistustest tööd ja tegemised nii kodus kui väljaspool seda omavahel kokkulepitavad. Rollid on paindlikud ja ajas muutuvad.Ärimaailmas oleme jõudnud arusaamisele, et pole olemas ühtset edu valemit, vaid edukus on eelkõige edukus muutuva keskkonnaga kohanemisel.

Sama käib peresuhete edukuse (õnne) kohta - kui suudame ennast ja oma partnerit aktsepteerida sellistena nagu me oleme, kui tahame üksteist toetada ja koos nii emotsionaalselt kui ka materiaalselt hästi toime tulla, siis on soorollid kokkuleppelised ja nö „custom made“ - st just teile kahele või teie perele kohandatud. Omavahelised ülesandejaotused vaimse ja materiaalse toe kindlustamisel aga saame täna õnneks teha eelkõige INIMESENA, mitte üksnes XX- või XY-kromosoomijaotuse alusel.

Autor: Meelike Tammemägi