Eesti Panga kvartalikommentaar

Eesti Panga hinnangul jätkub tulutasemete ühtlustumine jõukate tööstusriikidega omaga endiselt kiires tempos. Inflatsioon hakkab koos Eesti majanduse kasvutempo aeglustumisega alanema ning taandub 2009. aastaks taas mõõdukale tasemele.

Eesti majanduskasv on pärast Euroopa Liiduga ühinemist 2004. aastal olnud väga kiire. Selle on põhjustanud nii riigi usaldusväärsuse kasv, tööturu avanemine kui ka finantssektori areng. Käesoleva aasta esimeses ja teises kvartalis kujunes Eesti majanduskasv varasemast aeglasemaks. See oli eelkõige tingitud siseturule orienteeritud tegevusaladest, nagu ehitus, jaekaubandus ja kinnisvaraarendus. Nõudluse poolel väljendus kasvu aeglustumine eeskätt eratarbimises, samas kui investeeringute kasvutempo jäi tänu jätkuvalt aktiivsele elamuehitusele praktiliselt varasemale tasemele. Välisnõudlus oli samuti tugev ning kaupade ja teenuste eksport kasvas tavapärases tempos.

Eesti Panga hinnangul püsib maailmamajanduse kasv finantsturge haaranud ärevusest hoolimata endiselt kiire. Võrreldes kevadega on maailmamajanduse olukord siiski vähem soodne, sest inflatsioonisurve on oodatust tugevam ning kasvu aeglustumise risk suurem. Eesti Panga prognoosi põhistsenaariumi järgi säilib Eesti ettevõtete konkurentsivõime ning koos välisnõudluse kasvuga jätkub samas tempos ka ekspordi kasv.

Eesti Pank prognoosib 2007. aasta majanduskasvuks 7,3 protsenti, 2008. aastaks 4,3 protsenti ning 2009. aastaks 5,7 protsenti. SKP reaalkasv alaneb 2008. aastal eelkõige kinnisvara väheneva investeerimisaktiivsuse tõttu. Samas peakski just selle sektori kasv kõige enam vaibuma, mistõttu ei ole väiksemal investeerimisaktiivsusel pikaajalist mõju Eesti majanduskasvule. Prognoosi järgi hakkab majanduskasv hoogustuma 2008. aasta teisel poolel.

Majanduskasvu aeglustudes on hakanud paranema ka välistasakaal. 2007. aasta teises kvartalis jooksevkonto puudujääk vähenes. Eesti Panga hinnangul kahaneb jooksevkonto puudujääk lähiaastatel veelgi. Selle peapõhjuseks on nii vähenev investeerimisaktiivsus kinnisvarasektoris kui ka ekspordi jätkuv kasv.

Eesti tööturul on nõudlus jätkuvalt suur. Edaspidi sõltub tööjõupakkumine järjest enam tööturu paindlikkusest. Palgad on viimasel aastal kasvanud tootlikkusest kiiremine, ehkki suve algusest on palgasurve pisut alanenud. Samas ei ole tööjõukulude ülikiire kasv konkurentsivõimele veel negatiivset mõju avaldanud.

Et pinged tööturul pole veel vähenenud, on hinnasurved endiselt tugevad. Tarbijahindade kallinemise juures tuleb eristada "imporditud" inflatsiooni sisemaisest, aga ka ühekordsete maksupoliitiliste meetmete mõju. Hinnakasv on kiirenenud ka euroalal. Edaspidi hoiavad Eesti inflatsioonitempot praegusel tasemel toiduainete kallinemine ning 2008. aastaks kavandatud ühekordsed maksupoliitilised meetmed. Koos palgakasvu aeglustumisega on järgmisel aastal oodata ka sisemaise hinnasurve taandumist.

Kuigi nõudlusest tingitud surve hinnatõusuks hakkab nõrgenema, saavutab inflatsioon maksumuudatuste toel Eesti Panga hinnangul kasvulae 2008. aastal, jõudes aasta keskmisena 7,4 protsendini. Tarbijahindade kallinemine aeglustub 2009. aastal, kui inflatsiooni kasvutempo väheneb pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohalt loomulikuks peetavale tasemele, ulatudes aasta keskmisena 4,6 protsendini ning jäädes aasta lõpuks alla 4 protsendi.

Kuna majanduskasv on aeglustunud, on ka pankade laenuportfelli kasv olnud alates 2007. aasta teisest kvartalist väiksem kui möödunud aastal. Kõige selgemalt on seda näha eluasemelaenude puhul. Ehkki prognoosi järgi vaibub laenukasv järgmistel aastatel veelgi, jätkub kvaliteetsete projektide rahastamine ning suureneb klientide riskipõhine eristamine. Muutunud väliskeskkond tähendab laenuvõtjale ka kõrgemaid intresse.

Juhul kui siseturule orienteeritud ettevõtted suudavad kodumaise nõudluse languse korral müüa oma tooteid välismaale, võib majanduskasv osutuda mõnevõrra kiiremaks. Samas on oht, et investeerimistegevus aeglustub oodatust enam, mis võib kaasa tuua majanduse järsema kohanemise.

Eesti Panga järeldused

Rahasüsteem toetab majanduse kohanemist. Eesti majandus tugineb valuutakomitee süsteemile, mis aitab fikseeritud vahetuskursi kaudu ka edaspidi inflatsiooni pikemas perspektiivis madalal hoida. Viimaste aastate kiire majanduskasvu taustal on siiski kasvanud mitmed riskid, mis võivad ohustada Eesti majanduse arengut. Maailmamajanduse kasvu aeglustumise risk on lühiajaliselt kasvanud. Kuigi nõudlus Eesti peamistel eksporditurgudel on seni püsinud tugev, on majanduskasvu üleilmse aeglustumise risk lühiajaliselt kasvanud ning sellega tuleb arvestada nii ettevõtetel kui ka üksikisikutel. Palgakasv peab olema kooskõlas tootlikkuse kasvuga vaatamata inflatsiooni ajutisele kiirenemisele. Eriti tähtis on realistlike ootuste säilitamine palgakujunduses. Tootlikkuse kasvust kiirema palgakasvu jätkumine ohustab Eesti majanduse konkurentsivõimet ning lükkab edasi inflatsioonitempo aeglustumist. Ettevaate puhul on oluline silmas pidada, et ühekordsed administratiivsed hinnatõusud ei tähenda automaatselt kiiret inflatsiooni mitme aasta jooksul. Liialt optimistlikud palgaootused ohustavad Eesti konkurentsivõimet ning võivad pikemas perspektiivis tähendada suurema palga asemel hoopis töötuks jäämist. Laenamisel tuleb arvestada majanduskeskkonna muutumisega. Eesti Panga majandusprognoos näeb ette sissetulekute ning käibe ja kasumite kasvu aeglustumist võrreldes varasemate aastatega. Seepärast on oluline, et nii laenuvõtjad kui ka -andjad arvestaksid investeerimis- ja laenuotsuste tegemisel jätkuvalt majanduskeskkonnas toimunud muutustega ning korrigeeriksid sellest lähtuvalt enda ootusi. Pangandussektor on tugev. Arvestades üleilmset ja Eesti praegust majanduskeskkonda on pankade likviidsus ja kapitalipuhvrid piisavad katmaks võimalikke riske. Pankade finantstugevust toetab hea kasumlikkus ning Eesti Panga poolt viimase kahe aasta jooksul karmistatud nõuded. Ülejääki taotlev valitsussektori eelarvepoliitika toetab majanduskasvu jätkumist. Riskide maandamiseks tuleb jätkata konservatiivset eelarvepoliitikat ning säilitada paindlikkus majanduskeskkonna võimalike järsemate muutuste korral. Samuti tuleb silmas pidada pikemat perspektiivi, sest jätkuvalt puudub pikaajalises ettevaates täielik selgus pensioni- ja ravikindlustuse rahastamise osas. Valitsussektori koondeelarve ülejääk kujuneb hetkehinnangute järgi käesoleval aastal väiksemaks kui 2006. aastal, ehkki Eesti eelarvepoliitika on ka tänavu majanduse tasakaalustamatust pigem vähendanud. Valitsust tuleb tunnustada plaanitava eelarveülejäägi eest 2008. aastal, kuid see ülejääk on prognoositavat sisenõudlust arvestades liiga väike. Lähtudes eelarve aluseks olevast prognoosist peaks see neutraalse positsiooni säilitamiseks olema Eesti Panga hinnangul umbes 2 protsenti SKPst. Riigisektori palgatõus ei tohi õõnestada erasektori konkurentsivõimet. Kuigi viimastel aastatel on palgakasvu kannustanud erasektor ning valitsusel on vaja tööandjana olla konkurentsivõimeline, tuleb vältida olukorda, kus valitsuse palgapoliitika hakkab riigisektori liigkiire palgatõusu kaudu õõnestama erasektori konkurentsivõimet. Avaliku sektori palgakasv peab järgnevatel aastatel alanema koos erasektori kiire palgatõusu lõppemisega. Eesti Panga hinnangul peaks valitsus jätkuvalt pöörama tähelepanu struktuurireformide elluviimisele. Konkurentsi- ja tööturu tõhustamine aitaks kaasa Eesti majanduse sujuvale kohandumisele lähiaastatel. Seetõttu on oluline, et valitsus jätkaks tõhusamalt majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava täitmist. Samuti on tähtis Eestile avanenud tõukefondide raha otstarbekas kasutamine. Eesti huvides on võtta euro kasutusele võimalikult ruttu. Hetkeseisuga on vähetõenäoline, et euro kasutuselevõtuks vajalik inflatsioonikriteerium täidetakse enne 2011. aastat.