Erisoodustuse maksustamine

Töötajal on soodsam saada erisoodustust palga osana - tõuseks tema keskmine palk, tänu sellele ka puhkusetasud, haigushüvitised jm. Firmadele tekitaks isikustatud erisoodustus rohkem nuputamist, kuna soodustused pole konkreetsetele töötajatele, vaid ka gruppidele (nt suvepäevad). Kulutuste lahtiarvutamine iga töötaja kaupa on töömahukas.

Saaja tuluks võib olla kaup, teenus, loonustasu, rahaliselt hinnatav kingitus või soodustus. Maksustatakse saaja tulu, mitte erisoodustuse tegija kulu. Kui ettevõte soetab sõiduauto ja saab kingituseks reisi palmisaarele, läheb sinna mõni ettevõtte töötaja - firma seda teha ei saa. Ja ongi erisoodustus - tulu- ja sotsiaalmaks arvestatakse reisi turuhinnalt reisile mineku kuul.

Erisoodustuse teine oluline aspekt on töötaja mõiste. Töötaja erisoodustuse mõistes on ka töövõtu-, käsundus- vm võlaõigusliku lepinguga töötav, teenust osutav või tööandjale kaupu kauem kui kuus kuud müüv füüsiline isik. Erisoodustus on ka rahaliselt hinnatav kink või soodustus töötaja abikaasale, vanemaile, lastele.

Kingitus või soodustus peab olema rahaliselt hinnatav. Vimplid, aukirjad, õhupallid seda pole, kuigi tööandja tasus nende eest. Kas tegu on erisoodustusega, peab otsustama tööandja. Tema teab selle sisu (v.a kulud, millele on oma reeglid): kas soodustus töötajale on seotud tema tegevuse või ettevõtlusega, vajalik või ei. Nii võib kingitus töötajale olla erisoodustus, ettevõtlusega seotud või sidumata kulu.loe ka

Lõpuks peab rahaliselt hinnatav kink või soodustus olema seotud töösuhtega, olenemata selle andmise ajast. Kui firma peab pensionil töötajaid jõuluajal meeles kallite kingitustega, on tegu erisoodustusega. Kui müügiedenduseks tehtud loosimises võidab kingi isik, kelle abikaasa töötab loosimise korraldanud firmas, ei ole see erisoodustus - kingi saaja ja andja vahel pole töösuhet.

Loe edasi Äripäev 

Autor: Aule Kindsigo