Inflatsioon aeglustus ajutiselt

Hinnatõusu ajutine aeglustumine tulenes mootorikütuse odavnemisest ning aiasaaduste tagasihoidlikumast kallinemisest aastases võrdluses. Viimastel kuudel on aga märgatavalt kiirenenud riietuse ja jalatsite hinnatõus. Selle põhjuseks on endiselt tugev nõudlus mainitud toodete järele. Et valdavalt on tegu importkaupadega, on kodumaiste tootjate kulusurvete mõju riietuse hindadele marginaalne. Kasvavate tööjõukulude ja tugeva nõudluse tõttu on teenused aastaga kallinenud 11 protsenti. Majapidamiste kulutustele avaldab märgatavat mõju lisaks soojuse käibemaksusoodustuse kadumisele möödunud kuul toimunud toasooja kallinemine Tallinnas. Ka teistes piirkondades tõstetakse soojuse hinda lähikuudel.

Kuises arvestuses oli inflatsioon osalt hooajalistel põhjustel tagasihoidlik, ulatudes 0,1 protsendini. Suve lõpus langevad toiduainete hinnad aiasaaduste odavnemise tõttu. Ka septembris võivad toiduained samal põhjusel mõnevõrra odavneda. Ülalmainitud soojuse kallinemine tingis eluasemekulutuste tõusu augustis.

Inflatsioonikriteeriumi hindamise aluseks olev 12 kuu keskmine harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) tõusis rahandusministeeriumi hinnangul augustis 5,2 protsendini, mis ületab 2,6 protsendi võrra kolme madalaima inflatsiooniga EL liikmesriigi põhjal arvutatud inflatsioonikriteeriumi referentsväärtust.

Kui aasta esimesel poolel on põhjustasid hinnatõusu valdavalt kodumaised tegurid, siis lähikuudel tingivad hinnatõusu kiirenemise väliskeskkonnast tulenevad mõjud. Et möödunud aasta septembris–oktoobris odavnesid märkimisväärselt mootorikütuste hinnad, toob see lähikuudel madala võrdlusbaasi tõttu kaasa kiirema inflatsiooni. Oma mõju on ka maagaasi sisseostuhindade olulisel tõusul, mis kergitab soojuse hinda. Seetõttu võib inflatsioon aasta viimastel kuudel ületada 7 protsendi taseme.