Valmimas on seadus finantskontrolli tugevdamiseks kohalikes omavalitsustes

Seaduse eesmärgiks on sätestada reeglid kohaliku omavalitsuse eelarve koostamiseks, vastuvõtmiseks ja täitmiseks, samuti pannakse sellega paika aruandluse põhimõtted, finantsdistsipliini tagamise meetmed ning raske finantsolukorra menetlus kohaliku omavalitsuse üksuses.

“Oluline on muuta eelarve koostamine ühest küljest paindlikumaks kohaliku omavalitsuse jaoks, ent teisalt ka läbipaistvamaks maksumaksja jaoks,” kommenteeris uut eelnõu rahandusminister Ivari Padar. „ Juurutame tulevikku vaatavat, tulemustele suunatud ja vastutustundlikku eelarvestamist, kasutades selleks tänapäevaseid põhimõtteid. Samad protsessid toimuvad ka riigieelarve tasandil.”

Senisest strateegilisemale lähenemisele aitab kaasa eelarvestrateegia loomise kohustuse panemine kohalikele omavalitsustele. Eelarvestrateegia võetakse vastu eelseisva nelja eelarveaasta kohta või ka pikemaks perioodiks, kui kohalikul omavalitsusel on pikemaajalisi varalisi kohustusi. Strateegia on aluseks omavalitsuse iga-aastase eelarve koostamisele.

Läbipaistvuse suurendamisele aitab kaasa järgjärguline üleminek tekkepõhisele eelarvele. See tähendab, et eelarve koostamisel lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud ja üheselt mõistetavatest raamatupidamisreeglitest. Kohalikud omavalitsused on kohustatud koostama eelarvet tekkepõhiselt alates sellest, kui ka riigieelarvet hakatakse koostama tekkepõhiselt.

Esmakordselt kehtestatakse eelnõuga omavalitsustele seaduse tasandil nõue sisekontrollisüsteemi rakendamiseks, et kindlustada omavalitsuse aruandluse õigsus ja tehingute seaduslikkus.

Põhimõtteliselt uus osa omavalitsuste finantsraamistiku seadustamisel on raske finantsolukorra menetluse juurutamine. Kohalik omavalitsus on raskes finantsolukorras, kui ei suuda kinni pidada finantsdistsipliini tagamise meetmetest ehk seadusega paika pandud eelarvepuudujäägi ülemmäärast ja netovõlakoormuse ülemmäärast.

“Kuigi võlakoormuse kohta oli piirang ka senises seaduses, on oluliselt täpsustatud selle mõiste sisu ning lisandunud on piirang eelarvedefitsiidile,” selgitas rahandusministeeriumi valitsuskontrolli asekantsler Kalle Kukk. ”Eelnõu kohaselt ei tohi omavalitsuse konsolideerimisgrupi keskmine eelarvedefitsiit viie aasta jooksul ületada 10 protsenti eelarve puhastuludest ning netovõlakoormus ei tohi ühelgi aastal ületada 60 protsenti puhastuludest. Täpne ja kõikehõlmav regulatsioon peab kaasa aitama sellele, et oleks välistatud seaduse nõuetest kõrvale hiilimine.”

Konsolideerimisgrupi põhimõte tähendab seda, et arvesse võetakse ka kõikide omavalitsusele kuuluvate äriühingute ja sihtasutuste defitsiidid ja võlakoormused. Netovõlakoormus tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused võivad ületada 60 protsendi piirmäära, kui need on kaetud piisavalt likviidsete varadega nagu hoiused ja võlakirjad. Samuti sätestatakse täpselt, millised kohustuste liigid võlakoormuse arvutamisel piirmäära sisse lähevad.

Raske finantsolukorra tekkimisel koostab kohalik omavalitsus kava probleemide lahendamiseks. Kavas ette nähtud tegevused peavad olema sellised, et finantsdistsipliini tagamise meetmeid oleks võimalik saavutada keskmiselt 1-2 aasta jooksul. Vajadusel on võimalik kava ka pikendada. Kui kohalik omavalitsus ei esita kava tähtaegselt või ei ole rakendanud finantsdistsipliini tagamise meetmeid õigeaegselt ega esitanud pikendatud kava, võib valitsus vähendada või peatada eraldised tasandusfondist või tulumaksust ülekandmisele kuuluvate summade eraldamise.

Täiesti uuena lisandub seadusesse peatükk vastutusest. Ette nähakse väärteomenetlused ja rahatrahvid, kui omavalitsus jätab nõutud aruanded tähtajaks esitamata või ei pea kinni raske finantsolukorra menetlemise reeglitest. Selliste väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on politseiprefektuur.

Uue eelnõuga sätestatakse ka selge nõue, et erinevad eelarvestamist puudutavad dokumendid nagu arengukava, eelarveprojekt koos seletuskirjaga ja vastu võetud eelarve, aga samuti mitmesugused aruanded avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel.