Statistikaameti esialgse hinnangu kohaselt kasvas Eesti majandus 2007. aasta teises kvartalis 7,3 protsenti. Reaalkasvu aeglustumine esimese kvartali 9,8 protsendilt oli arvatust pisut järsem, kuid viimastel aastatel potentsiaalsest tasemest kiiremini kasvanud majanduse jaoks on hoo raugemine pigem tervitatav ning analüütikute poolt oodatud areng.
Muude majandusindikaatorite põhjal võib arvata, et nominaalses majanduskasvus ei ole olulist langust toimunud, mis tähendab hindade kasvu märkimisväärset kiirenemist. Tootlikkust ületav palgakasv ning muud kulusurved osutavad sellele, et esimeses kvartalis alanud ettevõtete kasumlikkuse vähenemine jätkub ning mõjutab negatiivselt lisandväärtuse kasvu püsivhindades.
Jaemüügi näitajate põhjal võib oletada, et eratarbimine jätkus mõõdukalt tugevas tempos, jäädes mõnevõrra alla eelmise aasta ja eriti selle aasta esimese kvartali kõrgtasemele. Tarbimislaenude juurdekasv oli teises kvartalis rekordiline, kuigi selle jäägi kasvutempo alaneb kiiresti. Eluasemelaenude juurdekasv pidurdub, neid võeti eelmise aasta keskmisel tasemel ja kinnisvaratehingute kogumaht on selle aasta esimeste kuude tipptasemega võrreldes vähenenud. Kuigi palgakasv on endiselt tugev, pole kodumajapidamiste rahaliste vahendite kasv enam endine.
Kuigi varasematel kvartalitel on investeerimisaktiivsus olnud kõrge, on võimalik, et teises kvartalis on hakanud mõju avaldama karmistunud laenutingimused, mistõttu eelkõige kinnisvaraettevõtted on teinud tagasihoidlikumaid kapitalipaigutusi. Ei saa välistada ka ettevõtete kasvanud kulusurveid, mis on vähendanud nende kasumlikkust ning sundinud investeerimisplaane korrigeerima.
Väliskaubanduses jätkusid teises kvartalis eelmise kvartali arengud. Kaupade ja teenuste ekspordi panus majanduskasvu oli endiselt tagasihoidlik tänu elektroonikaseadmete ning kütuse väljaveo aeglasele kasvule. Ülejäänud kaupade väljavedu jätkus tugevas tempos. Kaupade ja teenuste impordi kasv oli ekspordist oluliselt suurem. Kaubagruppidest andsid impordi kasvu suurima panuse sõiduautod, puit ja mustmetallid. Veidi aeglustus teenuste ekspordi kasv, ületades siiski endiselt teenuste impordi kasvu.
Majanduse kasvutempo peaks aeglustuma ka kolmandas kvartalis. Selle viitab majanduse kindlustunde indikaator, mis liikus mais-juulis langustrendil, olles eelmise aasta tasemest madalam. Ärikonjunktuur nii tööstuses ja ehituses kui ka teeninduses ja kaubanduses püsib endiselt soodne, kuid tellimuste portfelli ja müügimahu indikaatorid jäid juulis eelmise aasta tasemele alla. Ettevõtjate ärikonjunktuuri prognoosid on viimastel kuudel muutunud veidi pessimistlikumaks, ka tarbijate kindlustunne on mullusega võrreldes kahanenud.
Pressiteates on kasutatud statistikaameti, konjunktuuriinstituudi ja Eesti Panga andmeid.
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.