Raamatupidaja kutsestandardi viimasest töötlusest on tänaseks möödunud juba pea 8 aastat ning tulenevalt rahvusvahelisest arengust vajab see muutmist. 2002. aastal kinnitatud raamatupidaja standard on oma olemuselt sisendipõhine, s.t. standardis on sätestatud nõudmised õpitulemustele. Rahvusvaheline suundumus on liikuda sisendipõhiselt standardilt väljundipõhisele standardile, mis sätestab nõudmised sooritusele. Väljundipõhine standard tugineb tööanalüüsil, mille tulemusena määratakse raamatupidaja võtmetegevused (kompetentsid). Teadmised, oskused ja isikuomadused asetatakse konkreetsesse tööolukorda ning kompetentsuse määratleb seos tööülesannete täitmise ja isikuomaduste rakendamise vahel.
Raamatupidamise Kutsekomisjon alustas 2006. aasta sügisel tööd raamatupidaja kutsestandardi uustöötluse kallal, mis peaks kehtima hakkama alates 2008. aastast. Uus standard töötatakse välja juba väljundipõhisena e. nõuded raamatupidajatele väljendatakse soorituspõhiselt (kompetentsidena). 23.03.2007.a. kinnitas kutsekomisjon 15 põhilist raamatupidaja võtmetegevust ning kutsekirjeldused tasemetele II – IV. Erinevalt senisest hakatakse raamatupidajaid sertifitseerima tasemetel II-IV (kuni 2008. aastani omistatakse kutsekvalifikatsioon tasemetel I-III). Kõik, kes on uue korra kehtima hakkamiseni läbinud I taseme kutseeksami, saavad automaatselt II taseme kvalifikatsiooni ning sarnaselt ülendatakse senised II taseme sertifikaadid III tasemele. Muudatused tulenevad täpsustatud kutsetasemete kirjeldusest. Raamatupidamise tudengid saavad kõrgkooli lõpetamisel sooritatud kutseeksami läbimisel II kutsetaseme senise I. taseme asemel. Reeglina on kõrgkooli lõpetanu läbinud eriala praktika ning ei ole enam kogemusteta algaja raamatupidaja. Kutsetasemete täpsustamisel arvestatakse teadmiste ja kogemuste omandamise etappe.
Aprilli alguses viidi raamatupidajate seas läbi küsitlus, kus uuriti, millega raamatupidajad erinevatel kutsetasemetel tegelevad. Küsitluse aluseks olid kutsekomisjoni poolt koostatud võtmetegevused. Küsitlusele vastas 204 inimest, kellest 166 (81%) töötab tegevraamatupidajana. Küsitlusel oli kolm põhilist eesmärki:
1) leida kinnitust, et kutsekomisjoni poolt fikseeritud võtmetegevused on raamatupidaja töös olulised;
2) tuvastada erinevused raamatupidaja tööülesannetes erinevatel kutsetasemetel;3) uurida raamatupidajate tööd erineva suurusega ettevõtetes.
Küsitluse vastuste alusel võib väita, et Raamatupidamise Kutsekomisjoni poolt pakutud võtmetegevused on olulised – 12 võtmetegevust 15st said üle poolte vastajate poolthääle. Kõige vähem oluliseks raamatupidaja tegevuseks loetud „Ettevõtte arendamise protsessis osalemine”, mis nagu teised kaks alla 50% poolthääle saanud tegevust, „Dokumentide säilitamine” ja „Organisatsiooni nõudeid rahuldavate infosüsteemide kujundamine ja hindamine” pole klassikalised raamatupidaja ülesanded, ent ettevõtte kui terviku seisukohalt olulised. Kutsestandardi arendamise järgmises etapis määratavate alamtegevuste abil saab raamatupidaja rolli mainitud „ebapopulaarsete” võtmetegevuste osas täpsustada. Lisaks kutsekomisjoni poolt koostatud 15le võtmetegevusele pakuti välja veel 19 raamatupidaja tegevust. Kõige rohkem oli pakutud personalitööd, mis muu hulgas hõlmas lepingute haldamist. Viimane pole taas klassikaline raamatupidaja tegevus, kuid selle korduv mainimine annab veelgi tunnistust raamatupidaja laiahaardelistest ülesannetest.
Veel selgus küsitlusest, et vastajad hindasid oma teadmisi võtmetegevuste osas madalalt. Oma teadmisi finantsraamatupidamise valdkonnas, mis on II taseme peamine töö, hindas vaid 55% vastanutest „heaks”. Ehkki teadmiste tase hinnang muutus igal järgmisel tasemel paremaks, jäi see väljaspool finantsraamatupidamise valdkonda endiselt madalaks. Võib järeldada, et II ja III taseme raamatupidajad sooritavad tööülesandeid ilma heade erialaste teadmisteta. 2 kõige madalamalt hinnatud teadmiste valdkonda, „Organisatsiooni arendamise protsessis osalemine” ja „Organisatsiooni nõudeid rahuldavate infosüsteemide kujundamine ja hindamine” kuulusid ka kolme kõige ebaolulisemaks raamatupidaja tegevuseks peetud tegevuse hulka. Madal teadmiste tase võib mõjutada ka raamatupidajate hinnanguid oma rollist võtmetegevuste juures. Samuti selgus, et näiteks kuluarvestuseks peetakse ka kuluarvete eest tasumist. II taseme raamatupidajad väitsid, et neil on kuluarvestuse juures sooritaja roll. Samas hindas oma teadmisi kuluarvestuse valdkonnas „heaks” vaid 14% II taseme raamatupidajatest.
Küsitlusest tuli ka välja, et kui suuremates ettevõtetes on raamatupidaja töö piiritletud kindlavaldkonnaga ning väljaspool seda piirdub tema roll osalusega meeskonna töös,siis väiksemates ettevõtetes on raamatupidaja ülesanded ulatuslikumad.
Selle kõige põhjal võib järeldada, et raamatupidaja võtmetegevused vajavad täpsustamist. Kutsestandardi loomise järgmises etapis kirjeldatakse võtmetegevuste alamtegevusi, mis täpsustavad võtmetegevuse sisu.
Raamatupidaja I taseme koolitusele kutseeksami edukaks läbimiseks saad registreeruda siin...
Autor: Mihkel Murre
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.