Eesti kuulub Euroopa viie ebavõrdsema sissetulekuga riigi hulka

Statistikaametil valmis kogumik “Sotsiaalne ebavõrdsus. Social Inequality”, mis annab ülevaate ebavõrdsuse eri tahkudest Eesti ühiskonnas ja Euroopa Liidus. Hoolimata kiirest palga- ja majanduskasvust ning madalast töötuse määrast on Eesti ebavõrdseima sissetulekujaotusega riike Euroopa Liidus. Rikkust tuleb küll juurde, kuid sellest ei saa osa sugugi kõik elanikud. Rikkaima (viies sissetulekukvintiil) ja vaeseima (esimene sissetulekukvintiil) elanikkonna sissetuleku ebavõrdsus oli 2004. aastal Eestist suurem vaid lähinaabritel Leedul (kvintiilide suhte kordaja 6,9), Lätil (6,7) ja Poolal (6,6) ning vanadest liikmesriikidest Portugalil (8,2). Kõige väiksem oli sissetulekute ebavõrdsus Rootsis (3,3) ning Eestiga samal aastal Euroopa Liiduga liitunud Sloveenial (3,4). Valitseb seaduspära — mida suuremad on riigi kulutused sotsiaalsele kaitsele, seda vähem on sissetulekutes ebavõrdsust. Eestis moodustasid kulutused sotsiaalsele kaitsele 2004. aastal sisemajanduse koguproduktist 13,4%, Sloveenias aga 24,3%.

Ebavõrdsus ilmneb ka teistes elusfäärides — hariduses, tervises, sotsiaalses ja kultuurilises osalemises. Vaeseimasse viiendikku kuuluvate vanemate lastest astub pärast põhikooli lõpetamist gümnaasiumisse 57%, samas kui rikkaima viiendiku puhul 85%. Huviharidusega tegeles 2005. aastal 33% vaeseima viiendiku ja 55% rikkaima viiendiku alla 15-aastastest lastest.

Tervise ebavõrdsuse puhul on tulemused ühesed: mida vaesem inimene on, seda halvem on tema tervis, seda harvem harrastab ta tervislikke eluviise ja seda rohkem takistusi kogeb ta arsti juurde pääsemisel. 2005. aastal hindas 16-aastastest ja vanematest rikkaimasse viiendikku kuuluvatest elanikest oma tervist väga heaks või heaks 77%. Vaeseimas viiendikus andis oma tervisele sama hinnangu ainult 41%. Samas on vaeseima viiendiku hulgas ka enim neid, kes ei saanud vajadusel arstiabi.