18.04.07, 01:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Omakapitali mõjutavad majandustehingud ja –sündmused ning nende kajastamine omakapitali muutuste aruandes

Käesolevas artiklis kirjeldakse tüüpilisi tehinguid või sündmusi, mis põhjustavad muutusi aktsiaseltsi omakapitalis. Antakse ka näpunäiteid selliste tehingute kajastamiseks omakapitali muutuste aruandes. Artiklis ei käsitleta konsolideerimisgrupi omakapitali muutuste aruande koostamist.

Juta Tikk, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lektor

Omakapitalidefineeritakse kui jääkosalust majandusüksuse varadespärast kõigi kohustuste mahaarvamist. Omakapitalliigitatakse seotud ja vabaks omakapitaliks. Seotud omakapitalikuuluvad nimiväärtuses väljendatud aktsiakapital,ülekurss ja reservid. Seotud omakapitalist ei tohi tehaomanikele väljamakseid. Ülekurssi võib kasutadaaktsiaseltsi kahjumi katmiseks ja aktsiadividendi baasina.Kohustusliku reservi arvelt, kui see on varem moodustatud, võibvajaduse korral katta majandustegevuse arvestusperioodi kahjumit.

Vabaomakapitali, mis moodustub perioodi kasumist ja eelmiste perioodidejaotamata kasumist, arvelt saab teha omanikele väljamakseid,moodustada reserve ja suurendada aktsiakapitali (näiteks jaotadaaktsiadividend).

Omakapitalimuutuste aruandes kajastatakse kõik vaadeldavalaruandeperioodil toimunud omanike sissemaksed omakapitali, kõikväljamaksed omanikele, tehingud omaaktsiatega, aktsiatetühistamised, muutused reservides. Omakapital esitataksekomponentide lõikes vaadeldava aruandeperioodi alguses,perioodi jooksul toimunud omakapitali komponentidesuurenemised/vähenemised ja omakapitali komponentide saldodperioodi lõpul. Kahe bilansipäeva vahelised muutusedettevõtte omakapitalis näitavad aruandeperioodil toimunudpuhasvara suurenemisi või vähenemisi, kaasaarvatudomanikele tehtud väljamaksed. Toimunud muutuste põhjuseidselgitatakse aastaaruande lisades.

Hetkel kuum

Kaido Künnapas: vana „maksutriki“ lips päris läbi ikkagi ei ole

Advokaat selgitab: 6 praktilist sammu üürileandja riskide maandamiseks ja halvast üürnikust lahti saamisks

Uut õiguses: RTJ 3 uus sõnastus, aastaaruande vormid, deklaratsioonide ja tõendite uued vormid

Milliseid vigu teevad ettevõtjad raamatupidamisteenuse tellimisel?

Aktsiakapitalnimiväärtuses ja ülekurss

Aktsiaseltsvõib emiteerida piiramatul arvul aktsiaid. Lubatud aktsiatearv on aktsiaseltsis maksimaalselt emiteeritav aktsiate arv, misfikseeritakse põhikirjas. Tegelikult emiteeritav aktsiate arvvõib olla lubatuga võrdne või väiksem.

Aktsiakapitalimoodustamiseks/suurendamiseks on kaks põhimõttelistvõimalust:

omanike investeeringud kui sissemakstud kapital;

kasumlikust majandustegevusest tulenev jaotamata kasum.

Aktsiakapitalisuurendamine toimub aktsiate emiteerimisega. Aktsiateemissioonihind võib olla nimiväärtusest suurem, kuidei tohi olla nimiväärtusest väiksem. Aktsiakapitalloetakse suurendatuks siis, kui aktsionärid on aktsiate eesttäielikult tasunud. Aktsiate eest on võimalik tasuda kasrahas või teha mitterahalisi sissemakseid.

Aktsianimiväärtus on aktsiale omistatud kokkuleppeline väärtus.Emiteeritud aktsiate nimiväärtuste summa moodustab bilansiskajastatava nimiväärtuses arvestatud aktsiakapitali.

Kuiaktsiate emiteerimishind on nende nimiväärtusest kõrgem,moodustub emiteerimishinna ja nimiväärtuse vahena ülekurss.Ülekurss jaguneb liht- ja eelisaktsiate ülekursiks,vastavalt sellele, milliste aktsiate emiteerimisel ta tekkinud on.Bilansis esitatakse esmalt eelisaktsiakapital nimiväärtuses,seejärel lihtaktsiakapital nimiväärtuses.Eelisaktsiate ülekurss esitatakse bilansis enne lihtaktsiateülekurssi.

Aktsiateemiteerimisega seonduvad kulud kajastatakse jooksva perioodikasumiaruandes.

Aktsiaidvõib emiteerida ka aktsiate märkimisega. Märgitudaktsiakapitali tuleb arvestada nimiväärtuses arvestatudaktsiakapitalist eraldi seni, kuni märkijad on nende eesttäielikult tasunud. Kui märgitud aktsiate eest ontäielikult tasutud, loetakse aktsiakapital suurendatuks.

Omaaktsiad

Omaaktsiadtekivad siis, kui aktsiaselts ostab aktsiad tagasi või saabneed tagasi annetusena.

Omaaktsiad kajastataksebilansilise omakapitali vähendina ja neid ei tohi üldreeglinatagasi osta rohkem kui 10 % aktsiakapitalist. Omaaktsiaidarvestatakse kas soetusmaksumuse meetodil või nimiväärtusemeetodil. Kui aktsiaselts rakendab soetusmaksumuse meetodit ja ostabaktsiaid tagasi erinevatel aegadel erineva soetusmaksumusega ningseejärel hakkab neid müüma, rakendatakse kas kaalutudkeskmise või FIFO meetodit.

Omaaktsiatesoetustehingu kirjendamisel debiteeritakse kontot Omaaktsiadaktsiate soetusmaksumuses.

Omaaktsiatemüügil krediteeritakse kontot Omaaktsiad aktsiatesoetushinnas. Kui omaaktsiate müügihind on soetushinnastkõrgem, krediteeritakse tasakaalustamiseks kontot Omaaktsiateülekurss. Kui omaaktsiate müügihind onsoetushinnast madalam, debiteeritakse kontot Omaaktsiateülekurss maksimaalselt selle kreeditsaldo ulatuses. Vajadusekorral debiteeritakse lisaks kontot Jaotamata kasum.

Sõltumatasellest, kas omaaktsiate arvestuses kasutatakse soetushinna meetoditvõi nimiväärtuse meetodit, jääbomaaktsiatega tehtavate tehingute tulemusena omakapitali suurus ühesuguseks. Omakapitali struktuur on erinev. Pärast kõigiomaaktsiate müüki või tühistamist ühtlustubka omakapitali struktuur.

Soetusmaksumusemeetod on oma olemuselt lihtsam kui nimiväärtuse meetod,mistõttu teda kasutatakse sagedamini.

Loe edasi ajakirja RP. märtsi numbrist.

Autor: Juta Tikk