Töö Eesti ja Soome vahel

Kuna Soome on kohe meie naaberriik, on paljud eestlased olnudhuvitatud sellest, et kuidas saavad Helsingis töötamisegahakkama need eestlased, kes valinud oma tee soomlaste kõrvale.Et kuidas elatakse siis, kui töö annab põhjuse javajaduse pidevalt liikuda Eesti ja Soome vahel?

Kuisõitsin hiljuti laevaga Helsingisse, kuulsin kogemata pealtjutuajamist, kus kaks kolleegi vestlesid töö teemadel.Alguses jäi mulje, et nad on bussijuhid, kes sõidavadparajasti esmaspäeva hommikul Soome tööle, kuidlähemalt uurides selgus, et tegemist on hoopis autojuhtidega.

Kunaintervjuu teema oli juba üles võetud ja autojuht AinKalamäe lahkesti nõus oma tööstRaamatupidaja.ee-le rääkima, ongi selles loos kajastatudteemat, kuidas korraldab üks inimene oma elu siis, kui tööannab põhjuse pidevalt Eesti-Soome vahel sõita.

AinKalamäe töötab autojuhina tegelikult juba kolmandataastakümmet ning vaata, et peagi ei hakka tiksuma neljasaastakümme.

Staažikasautojuht hakkas kunagi selle töö peale, kuna autosõitja rooli keeramine tundusid kuidagi hingelähedased ning nüüdei kujutagi ta ette, et mõnda muud tööd teha tahaks.Imelik on seegi, et kui vahel mehaanilisemat masti töödtegevad inimesed kurdavad, et istuv amet hakkab tervisele, siisKalamäe sama meelt ei ole.

“Liigesedjäävad natuke kangeks vahel, aga muud terviseprobleemi maoma tööst küll saanud ei ole,” märgib ta.

Kalamäetöötab firmas ES Sadolin AS. Tegelikult teeb takaubavedusid ka Eesti-siseselt, kuid vähemasti kord nädalassaab ta korralduse sõita Helsingisse Sadolini tehase sealsesseesindusse. Ja nii võtabki Kalamäe ette Soome sõidu.

“Tegelikultpole selles midagi rasket,” möönab ta. “Olen juba äraharjunud ja kui alguses ei osanud sõnakestki soome keelt, siisnüüd juba pursin ka seda.”

Soomesõidu paberid, saatelehed, saab ta kätte logistikulteelnevalt tööpäeval, ja tavaliselt stardib ta Raplast,oma kodulinnast juba varahommikul, et jõuda näiteks kellakaheksase laeva peale. Viking Line’iga on Kalamäe harjunudsõitma, kuna see laev võtab peale ka värvaineid,mida kõikidele laevadele pole lubatud.

EuroopaLiidus olles on kaubavedude asjaajamine tunduvalt lihtsam kui enne,räägib Kalamäe. Kui varem oli palju tegemist nii Eestikui ka Soome tollidega, on nüüd paberimajandus kohetunduvalt kergem - lihtsalt osta broneeritud laevapilet väljaning sõida koos oma suure autoga laevale. Auto jääbautotekile seisma, Kalamäe aga läheb reisijate tekile ningtavaliselt mööduvad enamik reisidest kolleegide seltskonnasja vesteldes.

Helsingissekohale jõudes sõidab Kalamäe kohe Sadolinisealsesse esindusse, mis asub Ida-Keskuses. Ja edasi toimib tema töönagu iga teine kaubavedu - kaubaalused laaditakse maha (ka Kalamäeise aitab kaasa laadimisel - seega on tema töö talle kaspordi eest) ja omakorda kaup, mis vajab Eestisse toimetamist,laaditakse peale.

Vajalikudsaatelehed on taas Kalamäel vaja vaid vastu võtta. Ja niiongi tema tööotsa üks olulisemaid ülesandeidtäidetud. Õhtul tuleb laev Eestisse tagasi. Ja autojuhtsõidutab oma auto koos kaubaga Raplasse. Töö ontehtud - edukalt.

“Tegelikultmeeldib mulle täitsa Soomes käia. Vaheldust on. Ja ikkanatuke teistmoodi. Mulle meeldib palju ringi liikuda, suhelda. JaSoomes on liiklus ka palju parem kui Tallinnas. Võibolla seetundub ka seepärast nii, et ise oled välismaalettevaatlikum, aga liikluskultuur tundub siiski viisakam.”

Laevasõitudelon Kalamäe meelest tore seegi, et kolleegidega vesteldes kuulebteiste töölugusid. Näiteks üks kolleegidest teebka tihti Soome-sõite - tema töö on vaid keerulisem,sest kaupa tuleb Soomes laiali vedada mitmetesse kohtadesse, samaskui Kalamäel on vaid üks ots ja üks kindel sihtpunkt.

“Kuiikka kümnes kohas võtad kaupa peale ja kümnes kohaspead selle maha laadima, siis see teeb küll autojuhi töökeerulisemaks, aga muud probleemi pole,” märgib Kalamäe.

Ameton talle õpetanud lisaks kannatlikkusele ka ettevaatlikkust,sest liikluses on just ettevaatlikkus kõige olulisem. Etvältida õnnetusi, millest tegelikult kuuleb ju iga päev- selleks on vaja õppida olema viisakas liikleja.

Soomlastegakoostöö suhtes on Kalamäel vaid positiivsed kogemused,ehkki samas on ta tähele pannud ka seda, et kui eestlased teevadka vahel ületunde, kui töö nõuab, siis ometisoomlased on seda meelt, et kui tööaeg on läbi, siissee on ka läbi.

“Olentähele pannud, et ületunde soomlased juba ei tee,” räägibKalamäe.

Küsisintemaltki selle kohta, et kui palju ta puutub oma töös kokkuka raamatupidajatega või palgaarvestajatega. Ja selgus - etSadolinis töötatud aastate jooksul pole Kalamäekordagi - vähemalt mäletamist mööda - oma firmaraamatupidajatega kokku puutunud.

Palkläheb otse ju pangaarvele. Seejuures palgaga ja üldse töögavajalikud lepingud saadetakse tänapäeval ka koju postiteel. Vajalikud dokumendid, mis kaubaveol vajalikud, saab talogistikult. Ja tõesti - raamatupidajad on need kolleegid,kellega autojuht üldse kokku ei puutugi.

Autor: Aive Antsov