Ülevaade ajakirja Maksumaksja jaanuari numbrist

Hea lugeja!Pidustused on selleks korraks lõppenud ja viimane aeg on hakata asjalikuks. MaksuMaksja teeb aasta esimeses numbris juttu seltsingutest, mida üha rohkem kasutatakse ühistegevuses, sest seltsingu saab asutada kiiresti ja odavalt, kusjuures pole vaja täita formaalsusi ega kanda seda kusagile registrisse. Kuna tegemist ei ole juriidilise isikuga, siis ei saa seltsing teha oma nimel tehinguid ega täita oma nimel maksukohustusi, vaid seda peavad tegema seltsinglased ühiselt.Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid advokaat Birgit Punison tutvustab oma loos võlaõigusseaduse seltsingulepingu sätteid. Seltsingu mõiste on uus ja harjumatu, varem kasutati selle asemel ühise tegutsemise lepingu mõistet, tihti räägiti ka näiteks koostöölepingust. Seltsingu kui mitteformaalse ühenduse kasutusala võib olla väga lai, alustades kolleegile sünnipäevakingituse ostmiseks tehtud „rublasest ringist”, lõpetades mitme suure ehitusfirma ühise riigihankepakkumisega.IMG Advokaadibüroo maksukonsultant, EML jurist Madis Uusorg tutvustab lepingulise investeerimisfondi olemust ja maksustamist. Erinevalt seltsingust ei toimu fondi puhul mingit „ühistegevust”, vaid investorid annavad oma raha fondivalitseja valdusse, kes siis püüab seda maksimaalselt kasvatada ja saadud tulu investorite vahel jaotada. Tegemist on samuti varakogumiga, millel ei ole juriidilise isiku staatust ja mis ise tulumaksu ei maksa. Kuidas ja millal maksavad tulumaksu fondi osakuomanikud, sellest artiklis lähemalt juttu tulebki. Kahjuks on tulumaksuseaduse sätted selles osas üsna segased ning vajavad kindlasti põhjalikku ülevaatamist ja korrigeerimist.EML nõukoja esimees Lasse Lehis võtab kokku seltsingute, ühisuste ja fondide maksustamise probleemid. Mitmel erineval põhjusel on seltsingute ja muude mitteõigusvõimeliste ühenduste kasutamise praktika üsna puudulik ja see vajutab oma pitseri ka maksustamispraktikale. Nagu näeme artikli juures avaldatud kirjavahetusest, on maksuhalduril samuti raskusi vahetegemisega, kes on maksumaksja ja kes mitte.Kuigi tulumaksuseaduses on nn transparentsuse põhimõte, mis tähendab, et seltsingust ja fondist tuleb „läbi vaadata” ja maksustada selle taga olevaid liikmeid ja osanikke, üsna kenasti lahti kirjutatud, on praktikas siiski tekkinud väärtõlgendusi, mis on kaasa toonud investorite ebavõrdse kohtlemise ja võib lõppeda Euroopa Liidu etteheidetega kapitali vaba liikumise piiramisest.Ajakirjast saab lugeda ka Maksu- ja Tolliameti pressiteadet nende prioriteedi kohta saavutada 2007. aastal „valmisolek kliendigrupi põhisele töökorraldusele üleminekuks“. Kuna maksumaksjatele võib MTA sõnumi sisu mõnevõrra arusaamatuks jääda, toob EML nõukoja esimees Lasse Lehis teema ilmestamiseks rahvusvahelise näite tõhusast klienditeenindusest raja taga.„2007. aasta eelarve on ajalooline – seda nii oma suuruse kui ka esmakordselt plaanitava märkimisväärse ülejäägi poolest,“ kirjutab rahulolevalt rahandusminister Aivar Sõerd. Minister annab lühiülevaate riigieelarve tugevamatest külgedest. Eelarvet kiidavad ka Keskerakond, Rahvaliit ja Reformierakond.Samas endine Res Publica rahandusminister Taavi Veskimägi leiab, et „2007. aasta riigieelarve maksumaksjale õnne ei too“. Ka sotsiaaldemokraat Eiki Nestor võrdleb eelarvet ühepäevaliblikaga ja rõhutab üldise eufooria taustal kibedat tõde: „Maksumaksjale kõige halvem üllatus on, et 2007. aastal ei ühinenud Eesti euroga.“Erakonnad jätkavad valimisteemaga. MaksuMaksja palus poliitikutel tutvustada oma erakonna maksuplatvormi, et maksumaksjatel oleks valimiskastide juures hõlpsam otsustada, kes tema huve kõige selgemalt esindab. Välja käidud maksuteeside põhjal ei suuna EML valijate hinnanguid ega jaga soovitusi, keda teistele eelistada. Siiski haakuvad poliitikute mõned seisukohad EML maksuplatvormiga ja nende mitmed kavatsused kattuvad liidu maksuettepanekutega. Seega on kõigil erakondadel pakkuda midagi, mida ka EML oluliseks peab.Iga päev juhtub Eestis kümme tööõnnetust, kirjutab Tööinspektsiooni nõunik Tõnu Vare. Paraku täidab vaid pool firmadest tööohutusnõudeid, osa tööandjaid täidavad tööohutusnõudeid aga valikuliselt. Tööandja peab selgelt aduma, et tööõnnetus juhtub tema firmas tema töötajaga, olgu siis põhjus milline tahes, märgib autor.Kui Eestis on viimastel aastatel kõige rohkem juhtunud õnnetusi ehituses, puidu töötlemises ja puittoodete valmistamises, siis võrdluseks USA-s saavad töötajad kõige sagedamini viga tööle või töölt koju sõites. Samuti saavad sealsed farmerid tööõnnetustes mitu korda sagedamini surma kui politseinikud või tuletõrjujad.1. jaanuaril 2007 jõustunud töötuskindlustuse seaduses mitmeid olulisi muudatusi tutvustab EML jurist Liisa Kähr. Muudatused peaksid parandama töötute kaitset ja viima Eesti seaduse vastavusse Euroopa Liidu regulatsioonidega.2007. aastal jõustunud seadusemuudatusi tutvustas jurist lühidalt detsembri MaksuMaksjas.Ajakirja veebruarinumbris tuleb juttu 2006. aasta tuludeklaratsiooni täitmisest. Teemat on lubanud aidata omapoolsete nõuannetega sisustada Maksu- ja Tolliamet.