Mida tuleb töötoolidest teada?

Tihti juhtub nii, et kui töötajaid on palju ja eelarve kitsas, siis toolide uuendamise aktsiooni ajal saavad kõik endale ühesugused ja soodsalt kätte tulnud laiatarbetoolid. Miks on see halb variant? Sest istumine on kõige levinum tööasend, kuid inimese keha ei suuda seda üle 30 minuti õigesti jätkata, kui puuduvad vajalikud toed kehale, tõdesid AS Intera tegevjuht Indrek Teder ja projektijuht Fred Frosh, kelle nõuannetele alljärgnev artikkel suuresti tugineb.

Töökeskkonnaspetsialistide elu teeb keeruliseks see, et isegi kvaliteetseid töötoole ei saa niisama lihtsalt ära osta, vaid tuleb iga töötaja töökoht läbi käia ja tema endaga nõu pidada. Tool on kui protees – peab täpselt teadma, mida kus ja kuidas see peaks toestama ning milline tool üldse inimese kehaehitusega sobib.

Mille järgi saada aru, et tool vajab ümbervahetamist?

Õige tool tagab terve keha, kuid lisaks on vaja ka töö ajal liikuda

Kahjuks on nii, et isegi kõige mugavam tool, mis vastab kõigile ergonoomianõuetele, muutub pika¬ajalisel istumisel ebamugavaks. Inimene peab saama liikuda ja meie keha on selleks hästi disainitud. Ei ole ju viimased 40 000 aastat meie kehas erilisi muudatusi toimunud, kuid palju muutunud on viis, kuidas me töötame: varem liikusime, nüüd istume. Õige istumisasend on keha säästmiseks tingimata vajalik. Ometi on sellest vähe abi, kui püüda pingsalt kogu päeva vältel hoida oma istumisasendit võimalikult ideaalilähedasena ehk nii, nagu on ergonoomiaõpikutes mustvalgelt kirjas - kehale ei sobi see kogu tööpäevaks ikkagi. Mõttekas on paigutada printerid, koopiamasinad ja kõik selline käeulatusest välja, et töötaja lihtsalt oleks sunnitud aeg-ajalt püsti tõusma ja liikuma. Samuti on hea jalgu teise tooli peale sirgeks ajada, töötada mõni aeg üldse püsti jms. Parim, kuid paljudel juhtudel teostamatu variant on see, kui päeva jooksul saab vahetada võimalikult palju tööasendeid – töötada istudes, püsti seistes, kõrge tooli peale toetudes ja kontoritooli seljatoele nõjatudes.

Pea meeles!

Liiguta end võimalikult palju: muuda asendeid, pane jalad puki peale, tööta püstiasendis, nõjatu ettepoole või taha. Püüa aga ka meeles pidada ergonoomilisi soovitusi, sest sel puhul on vereringe kõige parem – veresooned pole blokeeritud.

Milline on kõige ergonoomilisem istumisasend? Eri toolitootjatel on erinevad ideed, mis kohati käivad üksteisele isegi risti vastu.

Põlvehaigele ei sobi näiteks põlvtool, aga 10 aastat nigelas kontoritoolis istunud sekretär võib kumuleerunud lihaspingete leevendamiseks just sellelt toolilt abi saada. Intera praktikas on ette tulnud ka seda, majandusala juhataja on tulnud, paber näpus, nõu küsima, sest inimene, kes neile hiljuti tööle tuli, lasi töölepingusse sisse kirjutada just sellise tooli, mis talle kõige paremini sobib.

Milline on hea tool?

Inimesed on erinevad ja erisuguseid toole on sadu. Õige leidmine võib olla päris keeruline. Millele poes tähelepanu pöörata?

Seljatugi

Seljatugi võib olla fikseeritud või fikseerimata (fikseerimata seljatuge saab keha raskusega ette- või tahapoole liigutada). Eriti hea on tool, mille seljatugi tuleb inimesele ette nõjatudes järgi ning jätkab selja toetamist. Samas saab ilma erilise vaevata minna ka lamavasse asendisse. Siin peab aga kindlasti tähele panema, et tool keharaskuse järgi reguleeritud, sest 120-kilosele inimesele saab 50-kilose inimese jaoks reguleeritud toolist ühe hetkega lamamistool.Kui alustada töö tegemist ühes asendis (nt taha seljatoele nõjatudes), siis mingi aja pärast väsib keha sellest positsioonist ära ning inimene tunneb vajadust end istudes ette kallutada. Enamiku töötoolide viga on see, et need ei tule sel juhul seljaga kaasa ning jätavad selja toeta. Seetõttu väsib selg kiiremini ära. Heade ergonoomiliste toolide puhul seda muret ei ole.

Fikseeritud seljatoega toolidel ei saa mõistagi seljatoe kõrgust reguleerida, kuid siin aitavad kaasa materjalid, mis venivad vastavalt keha survele, ning seljal võib siiski mugav olla. Enamiku töötoolide seljatoe kõrgust on võimalik muuta, parematel töötoolidel on ka eraldi nimmetoe reguleerimise võimalus. On välja uuritud, et väga lühikese ja pika täiskasvanud inimese seljanõgususe kõrgused erinevad vaid seitsme sentimeetri võrra, mistõttu sobiva seljatoe kõrguse peaks kätte saama iga reguleeritava tooliga.

Suurt seljatuge ei olegi tihti vaja. Tederi sõnul oli suur peatoega seljatugi taasiseseisvunud Eestis pigem kui staatuse sümbol. Tegelikkuses on suurt seljatuge vaja vaid siis, kui inimene armastab töö ajal lõõgastumiseks minna toolil peaaegu lamavasse asendisse.

Innovatiivseks lahenduseks on tänapäeval näiteks nimmetoe polsterduses alaselja kujuga sobituva geeliga täidetud padja kasutamine. Kasutatakse ka mummulise tekstuuriga ja masseerivate omadustega seljatuge. Uuringud on näidanud, et seljale on parim, kui istuda 100–110-kraadise nurga all, mitte päris sirgelt üleval, sest see vähendab survet selgroolülidele, kandes keha raskust rohkem tooli seljatoele.

Peatugi

Peatugi pole kontoritoolil hädavajalik. Seda vaja ainult siis, kui soovitakse toolil ka lamavas asendis olla. Peatugi peaks kindlasti olema reguleeritav, sest see peab hästi toetama kuklapiirkonda.

Käetoed

Käetoed ei ole kontoritoolil tingimata vajalikud. Käetugesid on vaja, kui klaviatuur asub eraldi sahtlis ning inimene valdab arvutil pimekirja. Muudel juhtudel toetab inimene töötades käsi nii ehk naa lauale ja siis kuluks ära hoopis laua kumer sisselõikega kuju, kuhu on mugav käsi toetada.

Istmeosa

Tooli iste peab olema selline, et inimese põlveõndla ja istepadja vahele jääb 4 sõrme laiune vaba ruum. Kui põlveõndlad puudutavad tooli serva, muljutakse veresooned kinni ning vereringe saab häiritud. Kui tooli kasutab ainult üks inimene, siis tulebki ostmisel selle probleemi vältimiseks vaadata, et tool talle liiga sügav ei oleks. Kui aga tooli kasutavad mitu inimest, siis tuleks valida tool, mille istmeosa saab ette-taha liigutada.

Istmeosa peaks olema mugava polsterdusega – liiga kõva tool võib tööpäeva lõpuks põhjustada valu istmikus. Pea meeles, et töötajad, kes aeg-ajalt või kogu aeg kannavad kontsakingi, peavad oma tooli istmeosa sellel ajal kõrgemaks tõstma, et põlve nurk ei oleks väiksem kui 90 kraadi.

Materjalid

Kunstnahad on kõige umbsemad. Kangad on paremad, kuid peab uurima ka seda, mis on kanga alla peidetud – lihtsamad poroloonid ei lase õhku läbi, kuid odavamates töötoolides reeglina seda materjali just kasutataksegi.

Toolidel, mida kasutatakse 24 tundi ööpäevas (nt valvurid, administraatorid), kasutatakse kangast, millel on spetsiaalne õhku läbilaskev kiht. Kõige parema õhu läbilaskevõimega on peenekoelised võrgud. Tähtis on siiski, kui palju on panustatud selle võrgu väljatöötamisse. Paremad võrgud säilitavad oma kuju aastaid, kehvemad venivad kiiresti välja ega paku varsti enam tuge.

Mehhanism

Kontoritöös on vajalik pöörlev tool, sest palju tuleb asju panna külgedele või sealt võtta. Pöörlev tool aitab vältida ülekoormust alaseljale, mis muidu on kerge tekkima.

Disain

Disain võib hinda mitu korda kergitada, kuid ei pruugi ergonoomilisest aspektist palju juurde anda. Väljapaistvaid disaintoole muretsetakse enamasti imago pärast või kujunduslikul eesmärgil ja loovkollektiivides mõttelennu ergutamiseks. Tavakasutajale tähendab hea läbimõeldud disain aga seda, et ükski polt ega mutter silma ei riiva ning tool näeb laitmatu välja ka altpoolt vaadates.

Miks head asjad palju maksavad?

Püüdes leida üha uusi ergonoomilisi ja disainilahendusi, investeerivad toolitootjad uude tootesse miljoneid eurosid. Loomulikult kergitavad hinda kvaliteetsed ja kaua vastupidavad materjalid. Nõudlus kvaliteetsete töötoolide vastu üha suureneb, nii kinnitasid kõik toole edasimüüvad firmad, kellega Eesti Töötervishoid artikli tegemisel vestles.

Toolivalija meelespea

Enamik kontoritöötajaid ei vaja tooli käetugesid.Parem on kasutada kümme aastat vana kvaliteettooli, kui osta selle asemele odav tool supermarketist.Lihtne tool sobib inimestele, kes veedavad kontoris 1-2 tundi päevas (nt müügiesindajad).Tool on lahutamatus komplektis lauaga – need peavad kokku sobima. Pole vaja osta käetugedega tooli, kui laual on kaarjas sisselõige.Hea tooli tunneb selle järgi ära, et ei taha enam vana või teise tooli peal istuda.Inimene on oma olemuselt laisk, seetõttu peab tool olema väga kergesti reguleeritav. Kui töötaja ei saa tooli oma keha järgi seada kiiresti ja mugavalt, siis ta tõenäoliselt ei tee seda üldse, ning tooli soetamisest pole kasu.Enamik kaupluses müüdavaid jäikuse osas reguleeritava kiigemehhanismiga toole sobivad inimestele kehakaaluga 50-120 kg. Kui töötaja on kergem või raskem, tuleb tooli muretsedes kindlasti müüjaga konsulteerida.Vali pigem kanga kui (kunst)nahaga kaetud tool, sest kangas hingab paremini.Vali töötajale välja mitu tooli ning lase tal neid proovides teha lõplik otsus. Ära häbene üht või teist tooli pikemaks „proovisõiduks“ laenuks küsida - see võimalus on paljudes poodides olemas.Kui tool on ostetud, koolita töötajat, et ta oskaks selle peal ka õigesti istuda. Vastasel juhul on suur investeering mõttetu.

TÖÖTOOLIDE HINNAD EESTI KAUPLUSTES

Hea tooliga

vähenevad selja- ja õlavalud

seljalihastes ei teki tüsistusi tekitavaid pingeidrüht paranebfüüsiline heaolu paranebtöö efektiivsus suureneb

Kiiktool

Ei ole mõeldud 8-tunnisteks kontoritööpäevadeks, vaid lühemaajaliseks istumiseks.Tasakaalupunktist võib end kallutada nii ette- kui ka tahapoole. Istme esiosa langeb alla, kui end töö tegemiseks ette kallutada, ja tõuseb, kui kallutada puhkamiseks tahapoole. Tool järgneb kehale, kui võtta sisse järgmine istumisasend, selleks ei pruugi isegi asendile mõtelda.

Ekraaniga tool

Annab avatud kontoris psühholoogilist tuge, et selja taga on seinalaadne moodul, müra eest niivõrd ei kaitse.

Telefonitool

Absorbeerib heli ja on seega hea avatud kontoris, kui ei taha kolleege telefoniga vesteldes segada.

Soomes on välja arvutatud, et büroos töötav inimene istub toolis keskmiselt poole oma ärkveloleku ajast, mis teeb kümne aastaga 19 650 tundi. Kvaliteetne kontoritool kestab kindlasti kümme aastat ning see teeb päevase istumise hinnaks veidi enam kui 3 krooni.

Artikkel on pärit ajakirjast Eesti Töötervishoid. See on 10-aastase traditsiooniga ajakiri, mis 2005. aastast ilmub uuel kujul meditsiinikirjastuse OÜ Lege Artis väljaandel. Ajakiri on mõeldud ettevõtetele ning ametiasutustele, tööandjatele, töövõtjatele, töötervishoiu ja -ohutuse spetsialistidele ja kõigile teistele, kes huvituvad töötervishoiust.

Ajakirja eesmärk on tuua lugejateni tööohutust ja -tervishoidu puudutava õigusloome eri aspekte, pöörata tähelepanu ohutule töökeskkonnale, töötaja keha- ja vaimutervisele ning anda edasi probleeme töötervishoiuspetsialisti, ettevõtja ja töötaja pilgu läbi. Selleks tuuakse lugejani kogemusi nii Eestist kui ka mujalt maailmast, ekspertide nõuandeid, vastuseid küsimustele, intervjuusid ja muud huvitavat. Ajakiri ilmub neli korda aastas.

Telli Eesti Töötervishoid ka endale rubriigi "Erialakirjandus" kaudu.

Autor: Egle Raadik