Olulisematest 2007. aasta alguses jõustuvatest õigusaktidest või nende muudatustest

Muudatused äriseadustikus

Äriseadustiku muudatuste jõustumisega tekib võimalus äriregistri avalduste menetlemiseks kiirmenetluse korras. Sellist korda saab esialgu rakendada OÜ, FIE, TÜ ja UÜ esmakannete ja kõigi äriühingute muutmiskannete puhul. Aega hoiab kokku see, et seniste notariaalsete avalduste asemel on tulevikus avaldusi võimalik esitada Interneti teel. Alternatiiviks notariaalsele asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale saab tüüppõhikiri, millesse vaja lisada vaid mõned ettevõtte kohta käivad andmed. Lisaks kiirmenetlusele lühendatakse tähtaegu ka äriregistri tavamenetluses. Senise 15 päeva asemel on kandeavalduse läbivaatamise maksimumtähtaeg nüüd 7 päeva.

Vastavalt muudatustele jäetakse edaspidi registrikannetest välja juhatuse liikmete ja teiste isikute elukoha andmed. Registrikaardile kantakse edaspidi vaid isiku nimi ja Eesti isikukood (või sünniaeg). Kõiki muid isikuandmed on kiirmenetluse korral hõlpsasti võimalik erinevatest registritest tuvastada.

Muudetud äriseadustiku kohaselt kaob edaspidi vajadus kajastada põhikirjas ettevõtte tegevusala. Tegevusala hakkab edaspidi omama vaid statistilist tähendust. Muudatuste kohaselt esitab ettevõtja registrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala kohta lihtkirjaliku teate. Äriühingud, kes esitavad äriregistri pidajale oma majandusaasta aruande, näitavad lõppenud aruandeaasta ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad aruandes ega teata registripidajale eraldi nende muutumisest. Registripidaja kogub andmeid tegevusalade ja nende muudatuste kohta igal aastal majandusaasta aruande esitamisel. Ettevõtjad, kes ei esita äriregistrit pidavale kohtule aastaaruandeid (füüsilisest isikust ettevõtjad, täis- ja usaldusühingud), informeerivad registripidajat tegevusala muutumisest teate vormis (teade on lihtkirjalikus või digitaalses vormis). Tegevusalast teatamisel (nii teate vormis kui majandusaasta aruandes) kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade ametlikku klassifikaatorit vastavalt justiitsministri kehtestatud täpsusega.

Muutub loetelu ravimitest ja meditsiiniseadmetest, mille kohaldub käibemaksumäär 5%.

1. jaanuarist jõustub sotsiaalministri määrus „Käibemaksumääraga 5% maksustatavad ravimid, rasestumisvastased vahendid, sanitaar- ja hügieenitooted, meditsiiniseadmed ning abivahendid“, mis muudab mõnevõrra seni kehtinud samalaadset määrust. Teadupärast kehtib käibemaksuseaduse kohaselt sotsiaalministri määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud ravimile, meditsiiniseadmele ja abivahendile 5%-ne käibemaksumäär. Uue määruse jõustumisega on nimekirja täiendatud mõnede ravimite ja meditsiiniseadmetega. Loetelust on aga välja jäetud hambaravi teenuse osutamiseks vajalikud tarvikud, kuna nende kaupade käive muutub uuest aastast maksuvabaks.

Eesti Vabariigi töölepingu seadus.

Töölepingu seaduses muutuvad mõnevõrra §-d 86 (Tööandja algatusel töölepingu lõpetamise alused) ja 90 (Hüvituse maksmine töötajale). Muudatus on seotud tööandja pankrotiga ning sel juhul töötajale hüvituse maksmisega. Töölepingu lõpetamise alustesse on lisatud võimalus lõpetada tööleping tööandja pankroti väljakuulutamisel (see kehtib ka hetkel) või pankrotimenetluse raugemisel pankrotiseaduses sätestatud korras (lisatud uus tekst).

Kui praegu kehtiva korra kohaselt maksab töötajale tööandja pankroti korral hüvitust Eesti Töötukassa (§ 90 lg 2), siis muudatuste kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust töölepingu lõpetamisel tööandja pankroti väljakuulutamise või pankrotimenetluse raugemise tõttu. Hüvituse määrad jäävad endiseks – kuni 5-aastase staažiga töötajale kahe kuu keskmise palga ulatuses, 5–10-aastase staažiga töötajale kolme kuu keskmise palga ulatuses ja töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures üle 10 aasta, nelja kuu keskmise palga ulatuses.

Probleemtoodete määruse muudatused

Rõõmustav on, et ka uuel aastal tohib ohtlikke aineid sisaldavaid probleemtooteid valmistada, sisse vedada, müüa ja kasutada. Keskkonnaministeerium on ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile saatnud ning usutavasti jõutakse veel sel aastal Vabariigi Valitsuse poolt kinnitada jäätmeseaduse alusel kehtestatud määruse „Probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete täpsustav loetelu ning probleemtoodetele kehtestatud keelud ning piirangud“ muutmise määrus, millega lükatakse aasta võrra edasi ohtlikke aineid sisaldavate probleemtoodete valmistamise, sisseveo, müügi ja kasutamise keelamine aasta võrra (st kuni 31. detsember 2007). Nimetatud üldine keeld seaks majandustegevusele, sh kaupade vabale liikumisele Euroopa Majanduspiirkonna piires, rangemaid piiranguid, kui need on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides. Loodetavasti jõutakse loetud kuude jooksul Riigikogu menetluses olev Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu vastu võtta – see viib Jäätmeseaduse kooskõlla EL-i põhimõtetega ning kaob ära vajadus probleemtoodete valmistamine täiendavalt keelata.

Autor: Urmas Männa