"Kui naine kasutab seda autot oma töösõitudeks, on tal õigus saada selleks oma tööandjalt ka hüvitist. Kuid sel juhul kerkib teise tööandja jaoks kohe erisoodustuse maksustamise küsimus, sest töötaja kasutab autot isiklikeks sõitudeks ehk teise tööandja huvides," selgitas probleemis Ernst ja Young Baltic ASi maksukonsultant Ranno Tingas.
Kui auto omanik annab auto muu isiku, näiteks teise juriidilise isiku või muu füüsilise isiku kasutusse tasuta, siis on see vaadeldav kingitusena. Kingituselt tuleb maksta ainult tulumaks.
"Suhet elukaaslasega ei loeta "ametlikuks" ja see ei too maksunduses kaasa selliseid tagajärgi, mis abikaasa puhul," selgitas Tingas.
Samas on olemas risk, et teatud juhul võib maksuamet elukaaslasele antud hüve lugeda ikkagi töötajale antud hüveks ning seeläbi saavutada sama tulemusena nagu abikaasa puhul, möönis Tingas. Abikaasa on erisoodustuse maksustamise kontekstis võrdsustatud töötajaga.
Seega, formaalselt ei ole elukaaslase poolt auto kasutamine erisoodustus ja auto omanik ei peaks erisoodustuse maksu auto kasutamiselt maksma, kuid kui maksuamet vaatab asja sisuliselt, võib öelda, et auto oli töötaja (mehe) isiklikus kasutuses, kes ise otsustas, kellele ta autot andis, ning seetõttu on see ikkagi erisoodustus, leidis Tingas.
MTA maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo ütles, et kui firma on sõiduauto omanik ja sõiduauto on antud tasuta kasutusse firma omaniku elukaaslasele, siis on tegemist füüsilisele isikule antud tasuta teenusega, mis kuulub maksustamisele tulumaksuseaduse N 49 lõike 1 alusel kui kingitus. Kingituse väärtus on sõiduauto kasutamise turuhind, märkis Kindsigo.
Kõik kulud, mis autole firma arvelt tehakse - liising, kütus, kindlustus, remont jm - on ettevõtlusega mitteseotud kulud ja neid maksustatakse tulumaksuga 23/77.
Kui sõiduauto on tasuta kasutamiseks saanud töötaja või juhatuse/nõukogu liikme abikaasa, on tegemist erisoodustusega ja maksustamine toimub tulenevalt tulumaksuseadusest N 48, toonitas Kindsigo.
"Vabandage väga, aga kui minu firma liisib auto, maksab korralikult igal kuul liisingut ja riik saab samuti oma käibemaksu kätte, siis mille k...di pärast on riigil veel asja sellega, kas mina firma omanikuna luban oma elukaaslasel selle autoga tööl käia ja teises firmas oma töökohustusi täita?" küsis anonüümseks jääv auto omanikfirma omanik. "Riik on oma maksud juba kätte saanud, meie peresisesed kokkulepped ei ole riigi asi!" lisas ta.
Raamatupidamisfirma OÜ Competence tegevjuht Heidi Grenman rõhutas, et kui naise tööandja maksab naisele 500 krooni autohüvitist tema abikaasa firma auto kasutamise eest, peab auto omanikfirma maksma erisoodustust sõiduauto kasutamise pealt (maksubaas 2000 kr) või peab naine tegema sõidupäeviku, milles näitab ära sõidud, otstarbe jne.
"Mulle tundub, et see mäng ei vääri küünlaid. Naine esitagu oma tööandjale iga kuu 500 krooni eest bensiinitšekke ja asi korras," arvas Heidi Grenman.
"Kui minu klient küsiks analoogsel juhul nõu, julgeksin soovitada järgmist: las auto omanikfirma esitab naise tööandjale arve sõiduauto kasutamise kohta, sel juhul kompenseeritakse kulud õigele kulu tegijale, tööandja/hüvitise maksja peab aga omakorda tõestama, et see kulu on seotud ettevõtlusega. Samuti peab töötaja tegema sõidupäeviku, et tõestada auto kasutamise vajalikkus. Vastasel juhul maksustatakse see 500 krooni erisoodustusmaksuga," soovitas Grenman.
Auto omanikfirma maksab autolt erisoodustusmaksu nagunii.
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.