Sajakonna aasta eest ja ka hiljem oli keemiatööstus nähtavalt saastav.
Kõik, mis üle jäi, rändas jõkke või otse maha. Nüüd pole enam kombeks
nii teha, et jõevees saaks filmi ilmutada. Filmegi pole enam, kuid
põhjuseks on pigem digitaalpildistamine. Meie kemikaalimured on
kaasajal seotud hoopis asjaoluga, et kasutatavaid keemilisi ühendeid on
tohutult.
Saduja sadu tuhandeid, millest paljude puhul pole isegi kindlaks tehtudnende võimalikku mõju. Seda mõju hinnatakse sageli vaid häguseanaloogia põhjal. Tõsi, on loomisel arvutikeemia programme, millegailma loomkatsete ja keerukate eksperimentideta üsna täpselt aineteomadusi ennustada. Tarkvara võib laiemasse kasutusse jõuda järgneva 5aasta jooksul.
Olevik on seotud mitteainult kokkupuutega määratu hulga kehavõõraste ainetega, vaid kaasjaoluga, et need ained on juba täna meis ja püsivad lagunemata ningpärandatakse edasi järeltulijaile. Kui kemikaalikasutuses midagi eimuutu, siis järgnevas põlves lisandub olemasolevatele uus koguskehavõõraid aineid.
Oleme igapäiselt vahetus kokkupuutes kehavõõrasteainetega: toiduvärvidega, seeni ja baktereid surmavate ühenditega,kunstlike lõhnaainetega, plastikuid süttimiskindlamaks muutvateühenditega, plastikuid pehmendavate ühenditega, taime japutukamürkidega, materjalide tootmisest jäänud lahustite ja reagentidejääkidega… Ja seda sageli meie enda teadmata. Ehk pesemisvahendis olevakohta võib selle pakendilt üht-teist lugeda, kuid kuidas saate kindelolla, et imiku mänguasi, mida ta hambasügeluses närib, poleplastifikaatoreid täis topitud mürgipomm.
Egaei saagi, sest täna pole reegleid mis kohustaksid kemikaalide kasutuseja ringluse üle arvet pidama. Enamgi: ka oludes, kui toksiliselekomponendile leiduks ohutu või ohutum asendaja, ei sunni miski sedatööstuses ka asendama ning inimesele ohtlikke kaupu müügilt kõrvaldama.
ELis on vastu võtmisel kemikaalidirektiiv REACH,mille suhtes Euroopa Parlament on positiivse hoiakuga, kuid ELministrid pole veel ühisele seisukohale jõudnud. Senini pole ka Eestivalitsus võtnud REACHi suhtes seisukohta. Üks olulistest lahendustest,mida kemikaaliseadus pakub ohutuse suurendamiseks on asenduspõhimõte —neis protsessides ja materjalides, kus võimalik, tuleb terviseohtlikudkomponendid asendada ohutute või ohutumatega.
Onoluline, et ostes seepi või nõudepesuvahendit, huulepulka, mänguasju,kodukaupu või mistahes muud kraami, võiksime olla kindlad, et need onohutud. Täna see nii ei ole. Laialt reklaamitud ja lapsi „kurjademikroorganismide“ eest kaitsvad seebid (Safeguard jms) sisaldavadantibiootilisi ühendeid (triklosaan) mis ohutusreeglite kohaselt eivõimaldaks lapsel iseseisvalt seda seepi kasutada!
Triklosaanijäägid organismis võivad aga nihutada nii nahal kui limaskestadelelavate bakterite tasakaalu ja luua sooduspinnast seenorganismidearengule.
Greenpeace’ ja Eestimaa Looduse Fond korraldasidohtlikest kemikaalidest teavitamise kampaania, mille käigus neljalteestlaselt võeti analüüsimiseks verd. Üks neist olin mina. Siinkohaljagangi teiega nii analüüsitulemusi kui ka oletatavat nende ainetepäritolu minu organismis.
Erinevad broom-orgaanilised ühendid, midakasutatakse leegitõkestitena näiteks elektroonikaseadmete plastosadesja montaažiplaatidel. Minu veres oli nende ainete sisaldus ca 170 ng/g,mis mahub samadesse piirdesse kui see on olnud mujal Euroopas, aga onselle piiri ülemisel poolel. Põhjuseks võib olla minu paari aastakümnetagune elektroonikaharrastus, kust võib pärineda ka plii (120 ng/g verekohta). Need tuletõkestid satuvad meie elukeskkonda ka olmeelektroonikakaudu, neid ühendeid sisaldub ka kodutolmus.
Tegemiston organismivõõraste ainetega, mis lagunemata ladestuvad meie kudedes.Need ained on asendatavad ohutumate ühenditega juba täna! Broomisisaldavad tuletõkesutuskemikaalid on ohtlikud lootele ning tegu võibolla käitumis- ja õppimishäirete esilekutsujatega.
Ftalaate kasutatakse polümeeride muutmisel pehmeteksplastikuteks. Meestel võivad need põhjustada viljatust. Need võivadsattuda organismi plastikmänguasjadega, toidunõudega, riietega jmskokkupuutel. Minu vereseerumist leiti 580 ng/g ftalaate, see on suuretõenäosusega plastikümbruse tulemus.
Sünteetilisimuskusaineid leiti 0,88 ng/g. Tegemist on lõhnaainetega, mida lisatakseseepidele ja desodorantidele. Nende mõju seostatakse arengu- ja kapaljunemishäiretega, kuna tekitavad häireid hormoonsüsteemi talitusesnii kaladel, kahepaiksetel kui ka imetajatel. Isiklike hügieenitarvetehulgas pole mul aastaid tehislõhnalisi, nende ühendite päritolu võibolla seotud vedelseepidega, mida avalikes tualettides kätepesukspakutakse.
Pestitsiide sh kurikuulsatDDTd leidus mu vereseerumis 38 ng/g ning see on pärit lapsepõlvest, kussattusin suviti olema vanatädi juures, kelle lähedal nõukogudeühismajandi põldudel seda toona kasutati. Tegemist on potentsiaalsekantserogeeniga, mis on organismi ladestuv ja seal märkimisväärselt eilagune.
Flourorgaanilisi ühendeid leiti mu verest kokku 12ng/g. Kodus ei kasuta ma teflonkattega sööginõusid, mis aga sünnibväljaspool kodu olevates söögikohtades, on ju meile teadmata.Raskmetallidest leiti mu verest pliid 120 ng/g ja elavhõbedat 17 ng/g.Esimese päritolu on möödaniku elektroonikaharrastus nagu ka pliistkujukeste valamine või täpsuslaskmiseks õhupüssikuulide valamine.Elavhõbe pärineb ilmselt kalaroogadest, mida sagedasti söön.
Meil on põhjust nõuda, et elaksime ohutumas ümbrusesning omaksime võimalust valida kemikaaliohutum elukeskkond.Vaid hinnapõhised valikud saastavad meid ja muudavad nii meie endi kuika meie järglaste organismi määramatult, aga samas kahjuks ainaselgemalt just nõrgenemise suunas.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.