Palga salastatuse nõue töölepingutes ei tulene seadusest

Palga salastatus ei tulene seadusest, vaid lepinguvabaduse põhimõttest, mille järgi saavad pooled leppida kokku kõiges, mida seadus ei keela. Seadus ei keela palgaandmete konfidentsiaalsuses kokku leppida.

Seega kui selline säte on töölepingus, on see poolte kokkulepe ja tööandjal on õigus selle täitmist nõuda, möönis sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Egle Käärats.

Küll aga sätestab palgaseadus töötaja palga avalikustamise keelu tööandjale, püüdes nii kaitsta töötajat.

Kontrollida ei saa

Kuigi palga saladuses hoidmine on töölepinguga töötajale kohustuseks tehtud, räägivad inimesed ikka sellest, nentis OÜ Lasertool personalijuht Janne Eljas. "Töötaja peab hoidma saladuses enda ja teiste töötajate palgaandmeid ning selle nõude rikkumine võib tuua kaasa usalduse kaotuse," refereeris Eljas lepingu punkte. Samas ei tähenda usalduse kaotus automaatset töösuhte lõpetamist, sest nii suurt probleemi sellest ei tehta.

Eljase meelest ei tohiks ühel palgatasemel olevad töötajad teada, mis tingimused on teisel tasemel. Nad teavad, et on põhipalk ja lisatasud, kuid ei tea, mille eest ja kui palju. Samas ei suuda tööandja palgasaladuse hoidmise nõude täitmist kontrollida ja see muudab nõude sissekirjutamise lepingusse ka mõttetuks. Peaks töölepingud kriitiliselt üle vaatama ning selle punkti vajalikkust kaaluma, leidis Eljas.

Admirali mängusaale haldava Novoloto töölepingutes on klausel, et kõik lepingutingimused on konfidentsiaalsed ega kuulu avaldamisele. Info levib aga sellele vaatamata ning tööandja ei saa midagi teha, sest rikkumist on raske tõendada, ütles ettevõtte personalijuht Helena Laus. Laus pidas palga salastatuse nõuet põhjendatuks administratsiooni töötajate hulgas, kus palgaerinevused on suuremad. Klienditeenindajate palk on suhteliselt sarnane ja teada Fontese uuringust, seepärast pole siin eriti midagi salastada, arvas Laus.

Mõttetu nõue

Saaremaa SPA ei näe palgasaladuse klauslit töölepingutes ette. Firma personalijuhi Anne Noore sõnutsi on töötajal võimalus ise otsustada, kas ta räägib oma palgast või mitte - see on eetika küsimus. "Kuigi liigne palgast rääkimine tekitab põhjendamatult pingeid töökaaslaste vahel, meie seda takistada ei saa," nentis Noor.

Palk on nii isiklik ja personaalne asi, et probleemide vältimiseks ei ole sellest mõtet rääkida, kuigi otsest keeldu selleks ei ole, arutles Lincona Konsulti osakonnajuhataja Jan Meresmaa.

Ligi kolmandikul on palgainfo salastatud

Palgainfo on aastatega muutunud järjest konfidentsiaalsemaks. Suve alguses läbi viidud küsitlus kinnitab, et 29%-l meie tööportaali külastajatest on palganumber salastatud ning 7%-l neist on saladus ka trahvidega seotud.

Palganumbri salastamine ei ole seadusega kooskõlas, kui selle eest ei maksta eraldi konfidentsiaalsustasu. Samal ajal on tööturg kuumenenud, töötajate üleostmine on igapäevane reaalsus ning firmasaladuste kaitsmine tihedas konkurentsis järjest olulisem.

Nagu ütleb tuntud vene vanasõna - vähem tead, paremini magad. Sellest näib juhinduvat järjest suurem arv tööpakkujaid. Nii kirjutataksegi töölepingutesse salastatuse nõue ja trahvid konfidentsiaalsuse rikkumise eest.