Otsese (otsefinantseerimisega) kapitaliseeritud rentimise korral soetab renditaja rentniku tellimisel varaobjekti ning annab selle üle rentnikule varaobjekti soetusmaksumuses, mis ühtib varaobjekti reaalväärtusega.
Näide 1
01. 01. 2005. a. anti 3 aastaks rendile masin, mille tegelik maksumus oli 100 000 krooni. Masina majanduslik eluiga on 3 aastat. Masina lõpetamismaksumuseks hinnati 0 krooni. Masinat depretsieeritakse lineaarsel meetodil. Rendi intressimäär on 10 %. Majandusaasta lõpeb 31. 12. Rendimaksed laekuvad iga aasta lõpul.
Kui rendimaksed laekuvad aasta lõpul, arvutatakse rendimaksete suurus tavaannuiteedi põhimõttel (n=3; i=10%; f=2.486852).
Igakordse rendimakse suurus on 40 211 krooni (100 000 : 2.486852).
Rendimaksete graafik
i = 10 %
Renditaja raamatupidamiskanded on järgmised.
Masina kapitaliseeritud rendile andmine ja nõude perioodiseerimine 01. 01. 2005. a.:
D: lühiajaline rendinõue 30 211
D: pikaajaline rendinõue 69 789K: masin 100 000
Esimese rendimakse laekumine, intressitulu kajastamine ja nõude perioodiseerimine 31. 12. 2005. a.:
D: pangakonto 40 211
D: lühiajaline rendinõue 33 233K. lühiajaline rendinõue 30 211K: intressitulu 10 000K: pikaajaline rendinõue 33 233
Teise rendimakse laekumine, intressitulu kajastamine ja nõude perioodiseerimine 31. 12. 2006. a.:
D: pangakonto 40 211
D: lühiajaline rendinõue 36 556K: lühiajaline rendinõue 33 233K: intressitulu 6978K: pikaajaline rendinõue 36 556
Kolmanda rendimakse laekumine ja intressitulu kajastamine 31. 12. 2007. a.:
D: pangakonto 40 211
K: lühiajaline rendinõue 36 556K: intressitulu 3655
Kui rendimaksed toimuvad aasta lõpul, on renditaja summaarne intressitulu suurem kui avanssmaksete puhul.
Autor: Juta Tikk
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.