RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused

RTJ 14 MITTETULUNDUSÜHINGUD JA SIHTASUTUSED

Sisukord paragrahvid EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1–4 RAKENDUSALA 5 MÕISTED 6–8 RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE 9–11 ARVESTUSPÕHIMÕTTED SPETSIIFILISTES VALDKONDADES 11–19 Tasud ühingu liikmetelt12–14Saadud annetused ja toetused15–17Jagatavad annetused ja toetused18Teenuste ja maksete vahendamine19 KAJASTAMINE PÕHIARUANNETES 20–26 Bilanss20–22Tulude ja kulude aruanne23Rahavoogude aruanne24–25Netovara muutuste aruanne26 LISADES AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON 27–28 JÕUSTUMINE 29–30 VÕRDLUS RAHVUSVAHELISTE FINANTSARUANDLUSE STANDARDITEGA (IFRS) 31 LISA – TULUDE JA KULUDE ARUANDE KIRJETE SELGITUS

EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED

1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 14 «Mittetulundusühingud ja sihtasutused» eesmärk on kirjeldada arvestuspõhimõtteid ja aruannete esitusviisi mittetulundusühingute ja sihtasutuste Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.

2. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid on koostatud eelkõige äriühinguid silmas pidades ega reguleeri spetsiifiliselt mittetulundusühingute ja sihtasutuste arvestust ega aruandlust. Rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid võib rakendada ka mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, kohandades neid vajadusel vastavalt nende organisatsioonide eripärale (IAS 1p4). Käesoleva juhendi RTJ 14 koostamisel on lähtutud üldistest IFRSis kirjeldatud põhimõtetest, rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest (IPSAS) ning võetud arvesse rahvusvahelist praktikat. Valdkondades, kus RTJ 14 ei täpsusta mingit spetsiifilist arvestusmeetodit, kuid see on reguleeritud mõnes IFRS-s, on soovitatav lähtuda vastavas IFRS-s kirjeldatud arvestusmeetodist.

3. Kasumiaruande skeemi valikul on tuginetud raamatupidamise seaduse paragrahvi 18 lõikele 4, mille kohaselt tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu, võib raamatupidamiskohustuslane kasutada seaduse lisades toodust erinevat kasumiaruande skeemi.

4. Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb lähtuda olulisuse printsiibist. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil.

RAKENDUSALA

5. Raamatupidamise Toimkonna juhendit RTJ 14 «Mittetulundusühingud ja sihtasutused» tuleb rakendada mittetulundusühingute ja sihtasutuste raamatupidamise korraldamisel, arvestuspõhimõtete rakendamisel ja aruannete koostamisel Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aasta aruannetes.

MÕISTED

6. Käesolevas juhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

Mittetulundusühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu kasumi teenimine ja mille kasumit võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

Sihtasutus on asutus, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused – tasud, annetused ja toetused (k.a valitsusepoolne abi), mida tuleb kasutada teatud kindla vara soetamiseks või konkreetse projekti finantseerimiseks.

Mittesihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused – tasud, annetused ja toetused (k.a valitsusepoolne abi), mille kasutamine ei ole piiratud ühegi kindla vara soetamisega või konkreetse projekti finantseerimisega.

7. Mittetulundusühinguid ja sihtasutusi iseloomustab asjaolu, et nende tulu võib kasutada üksnes nende põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning nende kasumit ei või jaotada liikmetele ega asutajatele.

8. Käesoleva juhendi mõistes loetakse mittetulundusühinguteks ka mittetulundusühistuid (näiteks aiandus-, suvila-, garaaži-, korteri-, elamu-, majaomanike ja muud mittetulundusühistud) ja usulisi ühendusi (kirikud, kogudused ja kloostrid). Mittetulundusühingute tegevust reguleerivad Eestis mittetulundusühingute seadus ning muud vastavat tegevusala reguleerivad õigusaktid (näiteks korteriühistuseadus). Sihtasutuste tegevust reguleerib sihtasutuste seadus.

RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE JA ARVESTUSPÕHIMÕTETE VALIK

9. Mittetulundusühingud ja sihtasutused on raamatupidamiskohustuslased vastavalt raamatupidamise seaduse paragrahvile 2. Muuhulgas korraldavad mittetulundusühingud ja sihtasutused raamatupidamist lähtudes raamatupidamise seaduse paragrahvidest 4–12 (välja arvatud § 5.1) ja koostavad majandusaasta aruandeid lähtudes raamatupidamise seaduse paragrahvidest 13–26. Aruannete koostamise, kinnitamise ja auditeerimise protseduure reguleerivad lisaks raamatupidamise seadusele ka mittetulundusühingute seadus, sihtasutuste seadus ning muud vastavat tegevusala reguleerivad õigusaktid.

10. Mittetulundusühingud ja sihtasutused lähtuvad arvestuspõhimõtete valikul ja aruannete koostamisel vastavates Raamatupidamise Toimkonna juhendites kirjeldatud põhimõtetest, välja arvatud juhul, kui käesolevas juhendis on sätestatud teisiti.

11. Enamikes arvestusvaldkondades lähtuvad mittetulundusühingud ja sihtasutused täpselt samasugustest arvestuspõhimõtetest nagu äriühingud. Selliseid arvestuspõhimõtteid on kirjeldatud Raamatupidamise Toimkonna juhendites. Käesolev juhend kirjeldab spetsiifiliste, põhiliselt mittetulundusühingutele ja sihtasutustele iseloomulike majandustehingute, nagu näiteks liikmemaksude, annetuste ja toetuste saamine, arvestust ja kajastamist.

ARVESTUSPÕHIMÕTTED SPETSIIFILISTES VALDKONDADES

Tasud ühingu liikmetelt

12. Ühingu liikmetelt saadud liikmemaksude ning muude tasude arvestusel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:

(a) liikme- ja sisseastumismakse ning muid mittesihtotstarbelisi tasusid ühingu liikmetelt (näiteks korteriühistu liikmetelt kogutavad hooldustasud ja tasud üldkulude katteks), kajastatakse tuluna perioodis, mille eest need on tasutud;(b) sihtotstarbelisi tasusid ühingu liikmetelt (näiteks korteriühistu liikmete poolt makstavad tasud remontideks) kajastatakse lähtudes juhendis RTJ 12 kirjeldatud sihtfinantseerimise arvestuse põhimõtetest (s.o kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulutused, mille kompenseerimiseks liikmetasud on mõeldud).

13. Ühingu liikmetelt saadavaid tasusid ei kajastata tuluna enne, kui nende laekumine on praktiliselt kindel. Juhul kui tasu laekumine on ebakindel kuni laekumise hetkeni, kajastatakse tasu tuluna laekumise hetkel või hiljem (juhul kui tegemist on ettemaksega järgmiste perioodide eest).

Näide – liikmetasude kajastamineMittesihtotstarbeliste tasude kajastamine:Sihtotstarbeliste tasude kajastamine:

(a) 2003. a lõpus laekub aiandusühistule liikmemaks 2004. a eest. 2003. a aruandes kajastatakse sellist liikmemaksu bilansis saadud ettemaksuna (passivas) ning see kajastatakse tuluna 2004. a jooksul.(b) 2003. a lõpuks on ühel korteriühistu liikmel tasumata osa 2003. a hooldustasust, summas 2000 krooni. Eeldusel, et tasu laekumine pärast bilansipäeva on väga tõenäoline, kajastab korteriühistu oma bilansis tekkepõhist nõuet oma liikme vastu tasumata hooldustasu osas ning kajastab selle ühtlasi 2003. a tuluna.

(a) Korteriühistule laekuvad remonditasud kajastatakse tuluna perioodis, mil toimub nende arvelt remontide tegemine. Kuni tuluna kajastamise hetkeni kajastatakse laekunud tasusid ja vahendeid bilansis (passivas) tulevaste perioodide tuluna.

14. Juhul kui liikmemaks annab liikmetele täiendavaid soodustusi (näiteks võimalus osta mittetulundusühingult teatud teenuseid soodsama hinna eest), kajastatakse see tuluna soodustuste kasutamise eeldatava perioodi jooksul.

Saadud annetused ja toetused

15. Saadud annetuste ja toetuste (sh korjandustest saadud vara ja sihtotstarbeliste laekumiste) arvestusel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:

(a) mittesihtotstarbelisi annetusi ja toetusi kajastatakse tuluna hetkel, mil nende laekumine on praktiliselt kindel (võttes vajadusel arvesse perioodi, mille eest need on tasutud);(b) sihtotstarbelisi annetusi ja toetusi (sh mitterahalisi annetusi ja toetusi) kajastatakse lähtudes juhendis RTJ 12 kirjeldatud sihtfinantseerimise arvestuse põhimõtetest (s.o kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulutused, mille kompenseerimiseks annetused ja toetused on mõeldud); ja(c) annetusi ja toetusi, mis on oma olemuselt sissemaksed mittetulundusühingu või sihtasutuse põhikapitali ei kajastata tuluna tulude ja kulude aruandes, vaid kajastatakse netovara muutusena bilansis ja netovara muutuste aruandes.

16. Annetust või toetust, mis on küll mõeldud kasutamiseks teatud kindlas valdkonnas, kuid ei ole otseselt seotud ühegi konkreetse projekti finantseerimisega (näiteks riigieelarvest saadavad mittesihtotstarbelised vahendid), ei loeta sihtotstarbeliseks annetuseks. Vastavalt paragrahvile 15(a) kajastatakse selliseid annetusi ja toetusi tuluna hetkel, mil nende laekumine on praktiliselt kindel.

17. Teatud annetused ja toetused võivad oma olemuselt olla sarnased sissemaksetega mittetulundusühingu või sihtasutuse põhikapitali (osa- või sihtkapitali), isegi juhul, kui neid ei ole juriidiliselt vastavalt vormistatud. Selliseid annetusi ja toetusi iseloomustab asjaolu, et nende kasutamisele on sätestatud püsivad piirangud (st neid ei saa kulutada, kuigi enamasti võib investeerida). Vastavalt paragrahvile 15(c) ei kajastata selliseid annetusi ja toetusi tuluna tulude ja kulude aruandes, vaid kajastatakse netovara muutusena bilansis ja netovara muutuste aruandes.

Näide – saadud annetuste ja toetuste kajastamineAlljärgnevalt on toodud näiteid paragrahvis 15 kirjeldatud põhimõtete rakendamise kohta.Mittesihtotstarbeliste annetuste ja toetuste kajastamine:Sihtotstarbeliste annetuste ja toetuste kajastamine:Annetuste ja toetuste kajastamine, mille kasutamisele on sätestatud püsivad piirangud ja mis on oma olemuselt sissemaksed mittetulundusühingu või sihtasutuse põhikapitali:

a) Mittetulundusühingule (näiteks kirikule) laekunud annetus, mille kasutamine on mittetulundusühingu juhtkonna otsustada, kajastatakse tuluna laekumise hetkel.b) Riigieelarvest finantseeritava sihtasutuse eelarvetulud, juhul, kui nende kasutamiseks ei ole sätestatud spetsiifilisi tingimusi (st need ei ole seotud konkreetsete varaobjektide või projektide finantseerimisega ega ole antud konkreetse ajavahemiku kulude katteks), kajastatakse tuluna hetkel, kui nende laekumine on kindel.c) Kogudusele korjandusest laekunud vara kajastatakse tuluna selle laekumise hetkel.

a) Sihtasutusele konkreetsete stipendiumite jagamiseks laekunud toetused kajastatakse tuluna samal perioodil, kui tehakse otsus vastavate stipendiumite väljamaksmiseks (samal hetkel kajastatakse väljamakstavad stipendiumid kuluna). Selle hetkeni kajastatakse laekunud toetust bilansis kui tulevaste perioodide tulu annetustest.b) Mittetulundusühingule arvuti soetamiseks laekunud raha kajastatakse laekumisel kohustusena (tulevaste perioodide tuluna). Arvuti soetamisel kajastatakse annetust kas bruto- või netomeetodil, lähtudes juhendist RTJ 12. Brutomeetodi rakendamisel amortiseeritakse laekunud annetuse summa tulusse arvuti kasuliku eluea jooksul; netomeetodi rakendamisel arvatakse annetus maha arvuti soetusmaksumusest.

a) Sihtasutuse juurde loodud allfondi tehakse annetus, mida ei tohi otseselt toetusena välja maksta, küll aga makstakse iga-aastaselt toetustena välja nimetatud annetuse investeerimisel teenitud tulud. Sellist annetust ei kajastata tuluna tulude ja kulude aruandes, vaid näidatakse netovara suurendamisena netovara muutuste aruandes (analoogiliselt sissemaksetega sihtasutuse sihtkapitali). Allfondi vahendite investeerimisel teenitud tulu ning nende väljamaksmisel tekkiv kulu kajastatakse tulude ja kulude aruandes.

Jagatavad toetused ja annetused

18. Jagatavad toetused ja annetused (sh jagatavad stipendiumid) tuleb kajastada tekkepõhiselt kohustuse ja kuluna hetkel, kui on tehtud otsus nende väljamaksmise kohta. Väljamaksmisel vastav kohustus kustutatakse.

Teenuste ja maksete vahendamine

19. Teatud mittetulundusühingud või sihtasutused võivad tegeleda teenuste või maksete (sh laenude) vahendamisega oma liikmetele või kolmandatele osapooltele. Näiteks korteriühistu võib vahendada kommunaalmakseid teenuse osutaja (näiteks vee- või energiaettevõte) ja korteriomanike vahel. Samuti võib mõni mittetulundusühing korjata liikmetelt raha oma liikmete (mitte ühingu) ürituste läbiviimiseks. Sihtasutus võib laenata edasi talle laenatud vahendeid. Teenuste ja maksete vahendamisel ei kajasta mittetulundusühing või sihtasutus makstud summasid oma kuluna ega saadud summasid oma tuluna, vaid neid kajastatakse vastavalt nõude ja kohustusena. Tulude ja kulude aruandes kajastatakse vajadusel ainult vahendamisest teenitud netotulu või tekkinud netokulu.

KAJASTAMINE PÕHIARUANNETES

Bilanss

20. Mittetulundusühingud ja sihtasutused lähtuvad raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemist, täiendades seda vajadusel täiendavate alakirjetega ja täpsustades olemasolevate kirjete nimetusi. Bilansikirjeid, mis ei ole asjakohased ühingu või asutuse finantsseisundi kajastamiseks, ei ole vaja esitada.

21. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste bilanssides võib osutuda otstarbekaks näiteks järgmiste (ala)kirjete lisamine:

(a) Varade osas:(i) «Nõuded liikmete vastu» (ühingu või asutuse liikmetelt laekumata summad liikmemaksu ja muude tasude osas);(ii) «Laekumata annetused ja toetused» (nõue tekkepõhiselt kajastatud, kuid bilansipäevaks veel laekumata annetuste osas);(b) Kohustuste osas:(i) «Väljamaksmata annetused ja toetused» (annetused, toetused ja stipendiumid, mille suhtes on langetatud otsus nende jagamise kohta, kuid mida ei ole bilansipäevaks veel välja makstud);(ii) «Tulevaste perioodide tulu sihtotstarbelistest toetustest» (saadud, kuid bilansipäevaks veel tulus kajastamata tasud, toetused ja annetused; näiteks laekunud, kuid veel kasutamata remonditasud).

22. Mittetulundusühingu või sihtasutuse bilansis kasutatakse mõiste «omakapital» asemel üldjuhul mõistet «netovara», mis koosneb tavaliselt muuhulgas järgmistest kirjetest:

(a) osakapital (näiteks korteriühistus) või sihtkapital (sihtasutuses), mis võib jaguneda omakorda näiteks allfondideks (sihtasutuse puhul);(b) reservid, juhul kui neid on moodustatud (püsivate piirangutega netovara, mida ei ole võimalik välja jagada);(c) eelmiste perioodide akumuleeritud tulem;(d) aruandeperioodi tulem.

Tulude ja kulude aruanne

23. Tulude ja kulude aruande koostamisel on soovitatav lähtuda käesoleva juhendi lisas toodud skeemist. Skeemis esitatud kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks tulude ja kulude aruande informatiivsusele ja loetavusele.

Rahavoogude aruanne

24. Rahavoogude aruandes kajastatakse mittetulundusühingu või sihtasutuse aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile põhitegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.

25. Mittetulundusühingu või sihtasutuse põhitegevuse rahavoogudeks loetakse tema põhikirjaliste eesmärkide teostamise käigus tekkinud rahavoogusid. Põhitegevuse rahavoogusid on soovitatav kajastada otsemeetodil (näiteks «Laekunud toetused», «Makstud majanduskulutusteks», «Makstud stipendiumiteks» jne). Näiteid investeerimis- ja finantseerimistegevusest on toodud juhendis RTJ 2.

Netovara muutuste aruanne

26. Netovara muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides mittetulundusühingu või sihtasutuse netovara kirjetes, lähtudes juhendis RTJ 2 kirjeldatud põhimõtetest omakapitali muutuste aruande kohta. Netovara muutuste aruandes näidatakse eraldi selliseid mittetulundusühingule või sihtasutusele tehtud annetusi ja toetusi, mida vastavalt paragrahvile 15(c) ei ole kajastatud tuluna tulude ja kulude aruandes, kuna nende kasutamisele on sätestatud püsivad piirangud (näiteks allfondide moodustamine sihtasutuses).

LISADES AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

27. Lisades avalikustatakse kogu informatsioon, mis on nõutud teiste, mittetulundusühingule või sihtasutusele rakendatavate Raamatupidamise Toimkonna juhendite poolt.

28. Juhul kui alljärgnev täiendav informatsioon ei ole avalikustatud põhiaruannetes, avalikustatakse see aastaaruande lisades:

(a) liikmetelt saadud ja aruandeperioodi tuluna kajastatud tasud liikide kaupa (näiteks liikmemaksud, sisseastumismaksud, hooldustasud, remonditasud jne);(b) tulu saadud annetustest ja toetustest põhiliste annetajate rühmade ja annetuste liikide kaupa (tuues eraldi välja riigieelarvest saadud ning sihtotstarbelised annetused ja toetused);(c) aruandeperioodil tuluna kajastatud sihtotstarbelised annetused, toetused ja liikmetelt saadud tasud ning nende tuludega seotud aruandeperioodil tehtud kulud projektide kaupa (näiteks korteriühistu poolt tuluna kajastatud remonditasud ja vastavad remondikulud);(d) finantsinvesteeringutelt teenitud netotulu sobivalt rühmitatuna tulu liikide ja investeeringurühmade kaupa;(e) ettevõtlusest saadud tulu ja ettevõtlusega seotud kulud sobivalt rühmitatuna;(f) jagatud toetused, annetused ja stipendiumid põhiliste toetuste saajate rühmade ja toetuste liikide kaupa;(g) ühingu või asutuse poolt oma liikmetele vahendatud teenuste maht ja summa põhiliste teenuste liikide kaupa (näiteks korteriühistu poolt vahendatud kommunaalmaksed kütte, vee, prügiveo ja muude teenuste eest);(h) asutuse või ühingu omakapitali koostisosana kajastatud fondide moodustamise ja nende kasutamise põhimõtted (näiteks allfondide moodustamine ja kasutamine sihtasutuses); aruandeperioodil toimunud muudatused sellistes fondides.

JÕUSTUMINE

29. Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 14 «Mittetulundusühingud ja sihtasutused» rakendamine on kohustuslik raamatupidamise aastaaruannetele, mida koostatakse 1.01.2003 ja hiljem algavate aruandeperioodide kohta.

30. Juhendit RTJ 14 tuleb rakendada tagasiulatuvalt. Juhul kui käesoleva juhendi rakendamine põhjustab muudatusi eelmise perioodi võrdlusandmetes, tuleb neid tagasiulatuvalt korrigeerida nii, nagu oleks alati lähtutud käesoleva juhendi nõuetest.

VÕRDLUS RAHVUSVAHELISTE FINANTSARUANDLUSE STANDARDITEGA (IFRS)

31. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ei reguleeri eraldi mittetulundusühingute ja sihtasutuste arvestust ega aruandlust. Juhendis RTJ 14 sätestatud põhimõtted on kooskõlas IFRSi üldiste põhimõtetega.

LISA – TULUDE JA KULUDE ARUANDE KIRJETE SELGITUS

Sõltuvalt konkreetse mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuse spetsiifikast võib osutuda vajalikuks teatud kirjete nimetusi või sisu muuta või lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, eeldusel, et see tuleb kasuks aruande informatiivsusele ja loetavusele. Näiteks õppeasutuse puhul, mille põhisissetuleku moodustavad õppemaksud, on soovitatav kajastada vastavaid tulusid eraldi kirjel «Tulu õppemaksudest».

Kirjeid, mis ei ole asjakohased ühingu või asutuse tulemuse kajastamiseks, ei ole vaja esitada. Kirjete alaliigendusi (tähistatud tabelis tähtedega) võib tulude ja kulude aruande asemel esitada lisades.

Tulud Liikmetelt saadud tasudÜhingu liikmetelt regulaarselt saadavad tasud(a) liikmemaksud ja muud mittesihtotstarbelised tasudÜhingu liikmetelt aruandeperioodi eest saadud liikme- ja sisseastumismaksud ja muud mitte-sihtotstarbelised tasud (näiteks korteriühistu hooldustasud)(b) sihtotstarbelised tasudÜhingu liikmetelt konkreetsete varade soetamiseks või projektide finantseerimiseks saadud ja aruandeperioodi tuluna kajastatud summad (näiteks korteriühistu poolt saadud aruandeperioodi tuluna kajastatud remonditasud)Annetused ja toetusedAruandeperioodil tuluna kajastatud annetused ja toetused (sh riigieelarvest saadud vahendid), v.a liikmetelt regulaarselt saadavad tasud(a) mittesihtotstarbelised annetused ja toetusedSihtotstarbeliste piiranguteta annetused ja toetused(b) sihtotstarbelised annetused ja toetusedSihtotstarbeliste piirangutega seotud annetused ja toetusedNetotulu finantsinvesteeringuteltFinantsinvesteeringutelt teenitud netotulu, juhul, kui investeerimine kuulub raamatupidamiskohustuslase põhitegevuse hulka(näiteks sihtasutuse puhul, kes investeerib annetatud vahendeid ja maksab saadud tulu välja toetustena). Tulu arvestatakse vastavalt juhendile RTJ 3 (sh kasum/kahjum finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele). Tulu täpsem jaotus tulu liikide ja investeeringute kaupa avalikustatakse aruande lisades.Tulu ettevõtlusestAruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist ja vahendamisest saadud tulu. Juhul kui ettevõtlus on raamatupidamiskohustuslase jaoks kõrvaltegevus, võib ettevõtlusega seotud tulusid ja kulusid kajastada netosummana. Ettevõtlusega seotud tulude ja kulude täpsem jaotus avalikustatakse aruande lisades.Muud tuludMuud ebaregulaarselt tekkivad tulud, sh kasum materiaalse põhivara müügist; saadud trahvid ja viivised. Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kuludSelliste projektidega otseselt seotud kulud, mida on finantseeritud kas sihtotstarbeliste ühingu liikmetelt saadud tasudega või muude sihtotstarbeliste annetuste ja toetustega (näiteks korteriühistu poolt remondivahenditest teostatud remontidega kaasnevad kulud).Jagatud annetused ja toetusedAruandeperioodil kuluna kajastatud jagatud annetused, toetused ja stipendiumid.Mitmesugused tegevuskuludAdministratiivsetel ja muudel eesmärkidel tehtud tegevuskulud (näiteks raamatupidamisteenuste kulu, konsultatsioonikulud, kantseleikulud, hoolduskulud, reklaamikulud, kindlustus, asutamis- ja uurimiskulud, eraldiste moodustamisega seotud kulud, ebatõenäoliste nõuete allahindluskulu jne).Tööjõu kuluda) palgakuluAruandeperioodi eest arvestatud palgad, preemiad, puhkusetasud ja muud rahalised ja mitterahalised kompensatsioonid töövõtjatele, sõltumata sellest, kas need on välja makstud või mitte.b) sotsiaalmaksudEelneval alakirjel loetletud tasudelt arvestatud sotsiaalmaks ja ettevõtte poolt tasutav töötuskindlustusmakse.Põhivara kulum ja väärtuse langusMateriaalselt ja immateriaalselt põhivaralt arvestatud amortisatsioonikulu ja väärtuse langusest (allahindlustest ja/või mahakandmistest) tekkinud kulu.Muud kuludMuud ebaregulaarselt tekkivad kulud, sh kahjum materiaalse põhivara müügist; makstud trahvid ja viivised. Põhitegevuse tulem Finantstulud ja -kuluda) finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadeltKasum/kahjum tütarettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjumb) finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadeltKasum/kahjum sidusettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjumd) intressikuludIntressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustusteltf) muud finantstulud ja -kuludFinantsinvesteeringutelt teenitud netotulu (või netokulu), juhul kui investeerimine ei kuulu raamatupidamiskohustuslase põhitegevuse hulka; samuti muud finantstulud ja -kulud.Kokku finantstulud ja -kulud Aruandeaasta tulem