Olulised muudatused aastaaruande koostamisel

Olulisemad muudatused Äriseadustikus

§ 60. Majandusaasta aruande esitamata jätmine

(1) Kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud.(2) Kui äriühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta.(3) Kui äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada,

§ 71. Ettevõtja vastutus

(1) Seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral võib registripidaja ettevõtjat ja kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvida tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras, sõltumata sellest, kas need andmed kuuluvad registrisse kandmisele või mitte.(2) Kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata.

§ 179 lõiget 3 täiendati teise lausega järgmises sõnastuses:

«Järeldusotsuse andnud audiitor peab osaniku nõudel osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma järeldusotsuse kohta selgitusi, kui osanik on esitanud vastava kirjaliku nõude enne majandusaasta aruande kinnitamiseks üldkoosoleku kokkukutsumist.»;

§ 334 lõiget 1 täiendati teise lausega järgmises sõnastuses:

«Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad nõuda, et järeldusotsuse andnud audiitor peab osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma järeldusotsuse kohta selgitusi.»;

Põhikirjaga võib aktsiaseltsi juhatusele anda õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.

Äriseadustiku muudatused, mis jõustusid 01.12.2005.a.

§ 97 lõige 1 muudeti ja sõnastati järgmiselt:

«(1) Majandusaasta aruande kinnitavad osanikud. Osanike vahel jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse otsustavad osanikud pärast majandusaasta lõppu kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Juhul kui täisühing koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, otsustavad osanikud jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruannete alusel.»

§ 332 lõige 4 muudeti ja sõnastati järgmiselt:

« (4) Juhatus peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatu kohaselt allkirjastatud majandusaasta aruandega vähemalt kahe nädala jooksul enne üldkoosolekut.»

§ 335 täiendati lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Emaettevõtja, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, võtab kasumi jaotamise otsuse vastu konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruannete alusel. Konsolideeritud aruannetel põhinevat kasumit ei ole lubatud jaotada niivõrd, kuivõrd see vähendaks emaettevõtja netovara tasemeni alla aktsiakapitali ja reservide kogusumma, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.»

Muudatused raamatupidamise seaduses

01.01.2005.a. jõustusid mitmed Raamatupidamisseaduse muudatused, millest olulisemad oleksid alljärgnevad:

1. Kohustusliku audiitorkontrolli piirmäära tõsteti (§ 14 lg. 3) – raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui:

Muudatus ei puuduta aktsiaseltse ja osaühinguid, kelle osakapitali suuruseks on 400 000 krooni või rohkem kuna vastavalt äriseadustikule on neil raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik olenemata majandusnäitajatest.

Samas alandati konsolideeritud aastaaruande kohustusliku koostamise piirmäärasid samale tasemele kohustusliku audiitorkontrolli piirmääradega (varasem redaktsioon oli kaks näitajat kolmest - müügitulu 95 miljonit krooni; bilansimaht 45 miljonit krooni ja töötajate arv 75), mis tähendab seda, et suurenes raamatupidamiskohustuslaste arv, kelle jaoks on konsolideeritud majandusaasta aastaaruande koostamine kohustuslik ja vähenes raamatpidamiskohustuslaste arv, kelle jaoks on audiitorkontroll kohustuslik.

Raamatupidamiskohustuslane, kes on konsolideriv üksus, lähtub audiitorkontrolli kohustuslikkuse määramisel konsolideeritud näitajatest.- varasemas seaduse redaktsioonis ei olnud seda põhimõtet otseselt välja toodud, mis jättis ühese tõlgenduseta, kas lähtuda audiitorkontrolli kohustuslikkuse määramisel konsolideeritud või konsolideeriva üksuse majandusnäitajatest

2. Raamatupidamiskohustuslased, kes koostavad konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande, ei ole kohustatud koostama Raamatupidamise seaduse §-s 15 sätestatud raamatupidamise aastaaruannet (RPS § 30 lg. 2) Konsolideeriva üksuse konsolideerimata bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne sisalduvad konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande lisades – varasema seaduse redaktsiooni alusel koostati konsolideerimisgrupi majandusaasta aastaaruande neli põhiaruannet (bilanss, kasumiaruanne, rahavoo aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) nii konsolideeriva üksuse kui kogu konsolideerimisgrupi kohta (neljas veerus - emaettevõte 31.12.04; konsolideerimisgrupp 31.12.2004; emaettevõte 31.12.2003;konsolideerimisgrupp 31.12.2003). Seadusemuudatuse alusel kajastatakse konsolideeriva üksuse konsolideerimata bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande lisades ja konsolideerimisgrupi majandusaasta aastaaruande neli põhiaruannet kajastatakse edaspidi kahes veerus (konsolideerimisgrupp 31.12.2005 ja konsolideerimisgrupp 31.12.2004).

3. RPS § 30 lg. 2 - Koos raamatupidamise aastaaruandega esitatakse konsolideeriva üksuse tegevjuhtkonna poolt allkirjastatud käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud deklaratsioon nii konsolideerimisgrupi kui ka konsolideeriva üksuse kohta.

Tegevjuhtkonna poolt allkirjastatud deklaratsioon esitatakse edaspidi nii konsolideerimisgrupi kui konsolideeriva üksuse kohta – varasemas seaduse redaktsioonis jäi selgusetuks, kas tegevjuhtkonna deklaratsioon tuleks avaldada konsolideerimisgrupi või konsolideeriva üksuse või mõlemate kohta.

4. RPS § 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise kohustusest on vabastatud järgmised konsolideerivad üksused:

2) äriühing, kelle aktsiate või osadega esindatud häältest vähemalt 90% kuulub lepinguriigis (varasem redaktsioon „Euroopa Liidu liikmesriigis“) registreeritud konsolideerivale üksusele, kes on asukohamaa seaduste kohaselt kohustatud koostama ning avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande;3) konsolideeriv üksus, kelle vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on väiksemad kui: äriühingul müügitulu (netokäive) ja teistel raamatupidamiskohustuslastel tulu 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10 – vt. kommentaari punktis 1;4) konsolideeriv üksus, kelle konsolideeritavate üksuste bilansimahud kokku ei ületa 5% konsolideeriva üksuse bilansimahust ja müügitulu ei ületa 5% konsolideeriva üksuse müügitulust (varasema redaktsiooni alusel vabastati konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise kohustusest konsolideeriv üksus, kelle konsolideeritavatest üksustest mitte ühegi bilansimaht ei ületanud 1% konsolideeriva üksuse bilansimahust ja konsolideeritavate üksuste bilansimahud kokku ei ületanud 5% konsolideeriva üksuse bilansimahust);

Raamatupidamise seaduse §-s 9 defineeriti raamatupidamisregistrite mõiste

§ 9. Raamatupidamisregistrid

(1) Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni – varasemas redaktsioonis oli raamatupidamisregitrite mõiste täpselt defineerimata(2) Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras.(3) Raamatupidamisregistreid võib vormistada:1) käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena;2) kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus.»

Varasem § 9 :Raamatupidamisregistrid

(1) Raamatupidamiskohustuslase raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtet kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ning kontode kaupa (pearaamat).

(2) Raamatupidamisregistreid võib vormistada ja säilitada:1) käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena;2) kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus.

NB! Muutusid nõuded raamatupidamise sise-eeskirjadele

§ 11 lõige 1 muudeti ja sõnastati järgmiselt:

« (1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.» - Raamatupidamise sise-eeskirjadele esitatavaid nõudeid on täiendatud

Varasem: Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis reguleerib majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda.

§ 20 täiendati lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Äriühingust raamatupidamiskohustuslane, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, lähtub omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist. Korrigeeritud konsolideerimata omakapital on võrdne äriühingu konsolideerimata omakapitaliga, millest on lahutatud tema bilansis kajastatud valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus ning millele on liidetud nende osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil. Korrigeeritud konsolideerimata omakapitali arvestuskäik avalikustatakse konsolideerimata omakapitali muutuste aruandes.» -täiendus!

NB! Uuenenud nõuded tegevusaruandele:

§ 24 muudeti ja sõnastati järgmiselt:

« § 24. Tegevusaruanne

(1) Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.(2) Tegevusaruandes kirjeldatakse muu hulgas:1) peamisi tegevusvaldkondi, toote- ja teenuste gruppe;2) olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid;3) olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel;4) seda, millised olid tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetele raamatupidamiskohustuslase poolt aruandeaastal arvestatud tasud ja muud olulised soodustused (tekkepõhiselt arvestatuna), samuti nende liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused ning töötajate tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv majandusaastal;5) raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi.(3) Raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse või seadustest lähtuvalt tuleb auditeerida, kirjeldab tegevusaruandes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule:1) raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja selle mõju tema majandustulemusele;2) raamatupidamiskohustuslase äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust;3) raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid;4) majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske;5) peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat.(4) Juhul kui äriühingust raamatupidamiskohustuslase omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele, tuleb tegevusaruandes kirjeldada kavandatavaid tegevusi omakapitali taastamiseks.»

§ 25 tekst muudeti ja sõnastati järgmiselt:

« (1) Raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkond ning kõrgema juhtorgani liikmed, kui see organ on olemas, kirjutavad raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui asjaomane organ on aruande heaks kiitnud.

(2) Füüsilisest isikust ettevõtja kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast selle koostamist.(3) Majandusaasta aruande allkirjastamisega kinnitavad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust.»

Varasem: Raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruandele kirjutavad koos kuupäeva märkimisega alla:

1) füüsilisest isikust ettevõtja;

2) raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkond ning kõrgema juhtorgani liikmed, kui see organ on olemas.

Ühtlasi kinnitati bilansile, kasumiaruannetele (skeem 1 ja 2) ning lisadele esitatavad uuenenud nõuded (Raamatupidamise seaduse lisad 1 , 2 ja 3)

Olulisemad jõustunud muutused RTJ -des

RTJ 5 – Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Ühekordset põhivara ümberhindlust on lubatud teostada kuni 31.12.2005.a. – sellisele materiaalse põhivara objektile, mille õiglane väärtus erineb oluliselt tema bilansilisest jääkmaksumusest ja mis on soetatud 1995.a. või varem või põhivara tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed. Seega ühekordse põhivara ümberhindluse võimalus kaob peale 31.12.2005.a.

Lähtudes olulisuse printsiibist ei kajastata bilansis (ei kapitaliseerita) põhivarana väheväärtuslikke varasid, isegi juhul, kui nende kasutusiga ületab ühte aastat. Ettevõte kehtestab oma raamatupidamise sise-eeskirjades alampiiri, millest kõrgema soetusmaksumusega varasid tuleb kapitaliseerida põhivarana ja madalamaga kanda kulusse nende kasutuselevõtmise hetkel. Alampiiri muutust käsitletakse kui muutust raamatupidamislikes hinnangutes vastavalt juhendile RTJ 1. Seega on üheselt sätestatud, et kui ettevõte muudab põhivara arvelevõtmise kriteeriume, siis rakendatakse muudatusi edasiulatuvalt, mitte tagasiulatuvalt.

Näide.

Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjade alusel oli kuni 01.01.2005.a. põhivara alampiiriks 5 000 krooni.Selliste põhivarade jääkväärtus seisuga 01.01.2005.a. moodustas 50 000 krooni. Alates 01.01.2005.a.muudeti ettevõtte juhatuse otsuse alusel raamatupidmise sise-eeskirju ja sätestati uueks põhivara alampiiriks 10 000 krooni. Muudatust rakendatakse alates 01.01.2005.a., kusjuures seni arvelevõetud alampiirist madalama soetusmaksumusega põhivara jääkväärtust ei tohi kuluks kanda ega kuni 01.01.2005.a. soetatud alla 10 000 kroonise soetusmaksumusega põhivarasid bilansist välja kanda.

Täpsustatud on reegleid vahetustehingu käigus omandatud materiaalse põhivara arvestuseks – soetusmaksumuseks loetakse äraantud vara õiglast väärtust, nagu varasemaski redaktsioonis, kuid kui vahetustehingul puudub äriline sisu (näiteks äriloogikast mittelähtuv tehing seotud osapoolte vahel teatud finantstulemuse saavutamiseks) -loetakse saadud vara soetusmaksumuseks äraantud vara bilansilist maksumust (RTJ 5 § 19 b)).

§-s 30 täpsustatakse hetke, millal põhivara tuleb hakata amortiseerima - vara hakatakse amortiseerima alates tema kasutusvalmis saamise hetkest (st. alates hetkest, mil ta on juhtkonna poolt kavandatud seisundis ja asukohas) – varasemas redaktsioonis ”vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest”

Uued reeglid parenduste kapitaliseerimiseks (§ 40) –kapitaliseeritakse kõik sellised parendused, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile, sõltumata sellest, kas need tõstavad vara tootlustaset kõrgemale esialgsest tootlustasemest (varasem definitsioon §-s 40).

Müügiootel põhivara amortiseerimine lõpetatakse ning seda kajastatakse kas bilansilises jääkmaksumuses või õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügiga seotud otsesed kulud – sõltuvalt sellest, kumb on madalam.

Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektid klassifitseeritakse bilansis ümber müügiootel põhivaraks ainult juhul, kui nad on koheselt müügivalmis ning nend müük on väga tõenäoline. Müüki loetakse väga tõenäoliseks juhul, kui juhtkond on alustanud aktiivset müügitegevust ning varaobjekte pakutakse müügiks realistliku hinna eest võrreldes nende õiglase väärtusega.

Immateriaalsete varaobjektide puhul, mis on ostetud eraldi ettevõttevälistelt sõltumatutelt osapooltelt või omandatud äriühenduste käigus ja on tõenäoline, et ettevõte saab nendest tulevikus majanduslikku kasu kajastatakse bilansis eraldi varaobjektidena (pooleliolevate objektide arenguväljaminekud, kliendinimekirjad, brändid, kaubamärgid)

Peale 31.12.2004.a. (IFRS 3 kohaselt 31.03.2004.a.) äriühenduste käigus tekkinud firmaväärtust ei amortiseerita (loetakse määramata pikkusega kasuliku elueaga immateriaalseks varaks - § 56).

Igal bilansipäeval tuleb allahindluse vajaduse tuvastamiseks läbi viia varade väärtuse test ja juhul kui nende kaetav väärtus osutub väiksemaks bilansilisest jääkmaksumusest, tuleb firmaväärtuse bilansilist maksumust alla hinnata.

RTJ 5 §-des 59-61 on selgitatud, millistes olukordades on ettevõte kohustatud väärtuse testi läbi viima. §-d 62-70 kirjeldavad väärtuse testi läbiviimise metoodikat üksiku varaobjekti ning §-d 71-75 varade grupi (raha genereeriva üksuse) ja firmaväärtuse osas.

§-d 76-78 kirjeldavad varasema väärtuse languse tühistamist.

Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.

Firmaväärtuse allahindlust ei tühistata (RTJ 5 § 77).

Materiaalse põhivara mõiste alla kuuluvad muuhulgas maa ja hooned (või osa hoonest) ja nendega seotud õigused (näiteks hoonestusõigus, kasutusvaldus), mida ettevõte kasutab enda majandustegevuses (ükskõik, kas toodete tootmisel, teenuste osutamisel või administratiivhoonena). Materiaalse põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt RTJ 6 «Kinnisvarainvesteeringud»). Hoonestusõigust ja kasutusvaldust, mille eest tasutakse perioodiliste maksetega, kajastatakse kui kasutus- või kapitalirenti lähtudes RTJ 9 §-st 16.

Rentnikud kajastavad kasutusrendi maksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna, välja arvatud juhul, kui mõni muu süstemaatiline meetod peegeldab objektiivsemalt varast tulenevate hüvede ajalist jaotumist.

Näiteks auto kasutusrendi esimene sissemakse on 100 000 krooni ja igakuised maksed 7 000 krooni. Rendiperioodiks on 4 aastat. Kui rentnik ja rendileandja klassifitseerivad tehingu raamatupidamisarvestuses kasutusrendiks, siis peab vastavalt juhendile RTJ 9 §-le 29 rendileandja kajastama tulu ja rentnik kulu (RTJ 9 § 38) lineaarselt.

100 000/48=2 083 (ümardatult).

Rendileandja raamatupidamiskanne esimesel kuul:

Järgnevatel kuudel kuni rendiperioodi lõpuni

Rentniku raamatupidamiskanne esimesel kuul:

Järgnevatel kuudel kuni rendiperioodi lõpuni:

Edasilükkunud tulumaks ja dividendide tulumaks

Edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused tulenevad asjaolust, et teatud varade ja kohustuste bilansiline väärtus võib erineda nende väärtusest maksuarvestuses ning mõjutada seeläbi tulumaksu arvestust aruandeaastal ja järgnevatel aastatel. Kuna Eestis praegu kehtivate maksuseaduste kohaseltmaksustatakse mitte ettevõtte kasumit, vaid dividende, siis Eestis registreeritud ettevõtetel ei teki edasilükkunud tulumaksu kohustust. Juhul, kui ettevõttel on tütarettevõtteid välisriikides, kajastatakse konsolideeritud aruannetes edasilükkunud tulumaksu vara või kohustust nende tütarettevõtete suhtes. Vastavalt Eestis praegu kehtivatele maksuseadustele ei ole ettevõtetel võimalik täiendavate kulutusteta välja maksta kogu nende vaba omakapitali, vaid osa omakapitalist läheb dividendide tulumaksu katteks. Tulevase dividendide tulumaksu suhtes ei moodustata eraldist enne dividendide väljakuulutamist, kuidinformatsioon selle kohta avaldatakse lisades. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustuse ja kuluna dividendide väljakuulutamise hetkel. Dividendide tulumaksu kajastatakse tulumaksukuluna kasumiaruandes samal perioodil, kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal nad tegelikult välja makstakse. Juhul, kui ettevõte on kohustatud lisaks ettevõtte tulumaksule pidama dividendidelt kinni veel täiendavat tulumaksu (näiteks välisriikidesse makstavate dividendide puhul), kajastatakse seda analoogiliselt dividendidele jaotamata kasumi vähendamisena.

Näide – dividendide tulumaksu kajastamine.

Ettevõte kuulutab 30.04.2005 välja dividendid 2004.a. eest summas 100,000 krooni.

Dividendide maksmisel peab ettevõte tasuma dividendide tulumaksu summas 31,579krooni. Lisaks sellele peab ettevõte ühele välisaktsionärilemakstavatelt dividendidelt pidama kinni tulumaksu 5,000 krooni. Dividendideväljamaksmine on planeeritud 2005. a jooksul.

Dividendide tulumaksu kohustust ja kulu kajastatakse dividendide väljakuulutamisehetkel (30.04.2005):

Kui väljakuulutatud dividendid on seisuga 31.12.2005.a. välja maksmata, siisseoses tulumaksumäära alanemisega alates 01.01.2006.a. ning tuginedes Raamatupidamise Toimkonna juhendile RTJ 8, tuleks seisuga 31.12.2005.a. teha alljärgnev raamatupidamislik kanne:

Arvutuskäik 100 000 x 23/77=29 870. 31 579-29 870=1 709 ehk 2005.a. kasumiaruandes varem arvele võetud tulumaksukohustust ja kasumiaruande tulumaksukulu korrigeeritakse vastavalt alates 01.01.2006.a. kehtivale tulumaksumäärale.

Autor: Toomas Villems