Mitteresidendist füüsilise isiku tulu maksustamine Eestis

Füüsilisi isikuid, kes ei vasta ühelegi tulumaksuseaduse § 6 lg-s 1 sätestatud kriteeriumile (elukoht, Eestis viibitud aeg, Eesti riigiteenistujad), loetakse Eestis mitteresidentideks. Mitteresidentide tulu maksustamisel lähtutakse Eestis nn tuluallika printsiibist, st mitteresidentidest füüsiliste isikute tulu kuulub Eestis maksustamisele vaid juhul, kui tuluallikat võib lugeda Eestis asuvaks. Tuluallika põhisel maksustamisel võetakse tulumaksu ainult vastavast tuluallikast saadud tulude osas.

Millised tulud on Eestis maksustatavad?

Tulumaksuseaduse 5.peatükk sätestab mitteresidentide tulu maksustamise reeglid. Tulumaksuseaduse §-s 29 on toodud mitteresidentide Eestis maksustamisele kuuluvate tulude ammendav loetelu. Tulumaksuseaduse §-s 30 on loetletud need mitteresidendid, kelle tulu ei maksustata tulumaksuga ning §-s 31 on eraldi välja toodud mitteresidentide poolt teenitud tululiigid, mida Eestis tulumaksuga ei maksustata. Tulumaksuseaduse §-i 31 silmas pidades on oluline mainida, et lisaks sealkirjeldatud maksustamisele mittekuuluvatele tululiikidele ei kuulu Eestis maksustamisele ka sellised tululiigid, mida mitteresident on küll Eestist saanud, kuid mida §-s 29 loetletud ei ole.

Kuidas toimub tulumaksu tasumine?

Reeglina toimub mitteresidendist füüsilise isiku Eestist teenitud tulude maksustamine tulumaksu kinnipidamise teel (TMS § 41). Nii on väljamakse tegija kohustatud tulumaksu kinni pidama mitteresidendist füüsilisele isikule makstavalt:

palgalt või teenustasult (TMS § 29 lg 1); juhtimis- või kontrollorgani liikme tasult (TMS § 29 lg 2); ettevõtlustasult (TMS § 29 lg 3); rendi- või litsentsitasult (TMS § 29 lg 6); intressidelt osas, mis ei vasta turutingimustele (TMS § 29 lg 7); pensionitelt ja stipendiumitelt, kultuuri-, spordi- ja teadusalastelt preemiatelt, toetustelt ja abirahadelt ning loteriivõitudelt, vanemahüvitiselt, kindlustushüvitistelt ja pensionifondi väljamaksetelt (TMS § 29 lg 9); esinemistasudelt (TMS § 29 lg 10)

Oluline on siinjuures märkida, et mitteresidentide nimetatud tululiikide maksustamise õigust on mitmel juhul kitsendatud, mistõttu iga väljamakse maksustamisel tuleb lähtuda konkreetses seadusesättes toodud tingimustest. Nii maksustatakse näiteks Eestis mitteresidendi poolt saadud juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasusid vaid juhul, kui väljamakse on tehtud Eesti residendist juriidilise isiku poolt (TMS § 29 lg 2). Kuidas mõjutavad maksustamist topeltmaksustamise vältimise lepingud?

Mitteresidentide maksustamisel tuleb silmas pidada, et riikidevaheliste tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingutega piiratakse paljudel juhtudel Eesti õigust mitteresidendi tulude maksustamisel. Nimekirja riikidest, kellega Eestil on kehtiv maksuleping ning maksulepingute tekstid leiate lingi \'Topeltmaksustamise vältimise lepingud\' alt. Maksulepingutes toodud soodustuste saamiseks kasutatakse vormi TM3.

Millal tekib mitteresidendist füüsilisel isikul Eestis tulude deklareerimise kohustus?

Kui mitteresidendist füüsiline isik on teeninud Eestist palgatulu või teenustasusid, rendi- või litsentsitasusid, intresse, pensione, stipendiume ning kultuuri-, spordi- või teadusalaseid preemiaid, toetusi ja abirahasid, loteriivõite, kindlustushüvitisi ja pensionifondi väljamakseid või esinemistasu, mis § 29 lõigete 1, 6, 7, 9 või 10 alusel on Eestis maksustatav tulu, kuid millelt väljamakse tegija ei ole tulumaksu kinni pidanud (ilma, et maksuleping sellekohase õiguse annaks), on väljamakse saaja kohustatud esitama Maksuametile tuludeklaratsiooni vormil A1 maksustamisperioodi nimetatud tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks (TMS § 44 lg 5.1).

Samuti on mitteresidendil kohustus deklareerida kasu Eestis asuva vara võõrandamisest ning ettevõtlustulu (vt allpool).

Kasu vara võõrandamisest

Vormil V1 deklareeritakse mitteresidendi kasu Eestis asuva vara võõrandamisest (TMS § 44 lg 4), kui võõrandatud vara on loetletud tulumaksuseaduse § 29 lg-s 4 või kui mitteresident on saanud Eesti juriidiliselt isikult § 29 lg-s 5 nimetatud väljamakseid. Tuludeklaratsioon maksustamisele kuuluva kasu kohta tuleb Maksuametile esitada hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks. Mitteresidendi poolt kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja võõrandamisel tuleb tuludeklaratsioon esitada kuu aja jooksul pärast tehingu toimumist. Tuludeklaratsioon esitatakse võõrandatud vara või § 29 lõikes 5 nimetatud väljamakse teinud isiku asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele.

Kasu või kahju vara müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata vara müügiga otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.

Ettevõtlustulu

Mitteresidendist füüsiline isik, kes on Eesti äriregistrisse kantud või tegevuskohajärgses maksuameti kohalikus asutuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, on tulumaksuseaduse § 44 lg 5 kohaselt kohustatud maksustamisperioodi ettevõtlustulude kohta (§ 29 lõige 3) esitama tuludeklaratsiooni vormil E1. Tuludeklaratsioon esitatakse ettevõtluse toimumise koha asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele maksustamisperioodile järgneva kuue kuu jooksul. Ettevõtluse lõpetamise korral enne maksustamisperioodi lõppu tuleb tuludeklaratsioon esitada kahe kuu jooksul, arvates tegevuse lõpetamisest.

Maksumaksja võib ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul tema poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest.

Kui mahaarvamiste summa ületab maksumaksja maksustamisperioodi ettevõtlustulu, võib ettevõtlustulu ületava kulude summa tulumaksuseaduse §-i 37 kohaselt maha arvata kuni seitsme järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust.