Toomas Liiva versus Tallinna Liikluskorralduskeskus

Kaebaja: Toomas Liiva

Vastustaja: Tallinna Liikluskorralduskeskus

Apellatsioonkaebus

Tallinna Halduskohtu kohtuniku E. Kase 02.10.00 otsusele haldusõigusrikkumise asjas nr. 4-955/2000

1. 12.06.00 trahvis Tallinna Liikluskorralduskeskus mind 460 krooniga HÕS § 95¹ lg 3 p 2 väidetava rikkumise pärast. Minu kaebuse Tallinna Liikluskorralduskeskuse õigusvastase tegevuse peale jättis Tallinna Halduskohus oma 02.10.00 otsusega rahuldamata ning asjas tehtud otsus muutmata.

Tallinna Halduskohtu otsust ei saa pidada õigeks ning see peab kuuluma tühistamisele haldusõigusrikkumiste seadustiku olulise rikkumise ja põhiseaduse ebaõige kohaldamise tõttu.

Vaidlustan enda suhtes tehtud kohtuotsuse täies mahus.

1. Tallinna Halduskohus rikkus HÕS § 301 (4), kuna ta ei toonud kohtuotsuse motiveerivas osas ära järeldusi kaebuse põhjendamatuse kohta.

Tallinna Halduskohus jättis parkimistasu olemuse õiguslikult kvalifitseerimata. Seaduste tõlgendamise õigus ja kohustus lasub kohtutel, mina olin oma kaebuses üksnes välja pakkunud võimalikud juriidilised variandid, mille hulgast saanuks valiku teha ning sellele tuginedes otsuse teha.

Kvalifitseerimata, kas parkimistasu on koormis, maks, lõiv või renditasu, ei saa anda ka õiguslikku hinnangut, kas halduskaristust määrates rikkus Tallinna linna asutus - Liikluskorralduskeskus - põhiseaduse §-ga 3 talle pandud kohustust täita avaldatud seadusi - Asjaõigusseadust, Maksukorralduse seadust, Kohalike maksude seadust või Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust.

2. Tallinna Halduskohus rikkus HÕS § 300 (1), jättes õiguslikult hindamata, kas halduskaristus määrati seaduse alusel.

Kui Tallinna Liikluskorralduskeskus kohaldas Tallinna Linnavolikogu 23.09.99. a. määrust nr. 32, siis rikkus ta Asjaõigusseadust või Maksukorralduse seadust või Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust - olevalt sellest, kuidas oleks kohus parkimistasu olemust kvalifitseerinud. Minu taotlused ei ole vastuolus Liiklusseadusega, mis annab Tallinna linnale õiguse kehtestada sõidukite tasulist parkimist. Tallinna linn võib kehtestada sõidukite tasulise parkimise korra, kuid ta peab ise ka seda järgima, kooskõlas kõikide Eesti Vabariigi seadustega. Volikogu määruse nr 32 alusel võivad näiteks teede/tänavate eraomanikud kuulutada neile kuuluva tänavajupi tasulise parkimise alaks. Tallinna linn ise võib näiteks kuulutada tasulise parkimise alaks munitsipaalparklad vms. Loetletud juhtumid ei puutu antud asjasse, sest antud juhul esitas Tallinna linn apellandile varalise nõude avaliku asja (munitsipaaltänava) kasutamise eest. Tallinna linn ei oleks tohtinud seda teha Asjaõigusseaduse § 9 lõigetes 2 ja 4 kehtestatud piirangute tõttu. Järelikult määrati halduskaristus ebaseaduslikult.

3. Tallinna Halduskohtu otsus on vastuolus Riigikohtu lahendiga analoogilises kaasuses.

Tallinna Halduskohus leidis, et põhiseaduse § 154 (1) alusel on Tallinna linnal õigus kehtestada avalike asjade kasutamise eest parkimistasu, kuna "tasulise parkimise kehtestamine avalikel tänavatel ei ole riigielu küsimus". Oma motiveeringus on Tallinna Halduskohus tsiteerinud sõna-sõnalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22.12.98 otsuse nr. 3-4-1-11-98 II osa esimesi lõikusid.

Nimetatud riigikohtu otsusega leitakse, et Tallinna vanalinna sissesõidu piiramine kohaliku elu küsimus, mida võib Tallinna Linnavolikogu otsustada vastava volitusnormita seaduses. Minu haldusõiguserikkumise asi seevastu puudutab avalike asjade kasutamise eest tasu nõudmist, mille ma leian olevat põhiseaduse vastase.

Oma arvamuses tuginen ülalnimetatud riigikohtu lahendi nr 3-4-1-11-98 II osa viimasele lõigule:

Põhiseaduse § 154 lg 1 tekstiosa "tegutsevad seaduste alusel" tuleb mõista kui seaduslikkuse nõuet. Selline järeldus tuleneb ka Põhiseaduse § 154 lg 1 ja § 3 lg 1 võrdlevast analüüsist. Põhiseaduse § 3 lg 1 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Mõlemal juhul on mõiste "seaduste alusel" sisuks seaduslikkuse nõue. Seega peab kohalik omavalitsus küsimused lahendama vastavuses seadustega. Kui kohaliku omavalitsuse üldakt, millega otsustatakse omavalitsuse pädevusse kuuluvaid kohaliku elu küsimusi, on vastuolus seadusega, siis on selline üldakt seadusevastane sellele vaatamata, et lahendatakse kohaliku elu, mitte aga riigielu küsimusi.

Kui minu haldusõiguserikkumise asi lahendada poolikult, väites, et tasuline parkimine ei ole riigielu küsimus (ja selle kehtestamiseks ei olegi vaja otsest volitusnormi seadustes), siis sama loogikaga võiks Tallinna linnavolikogu kehtestada \'habemetasu\', nimetamata seda \'habememaksuks\'.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes Põhiseaduse §§-st 15 ja 152, Haldusõigusrikkumiste seadustiku §-st 30726

p a l u n :

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 02.10.00 otsus haldusõigusrikkumise asjas nr. 4-955/2000 ning lõpetada menetlus.

2. Tunnistada põhiseaduse vastaseks ning jätta kohtuasja lahendamisel kohaldamata Tallinna Linnavolikogu 23.09.99. a määruse nr 32 lisa "Sõidukite tasulise parkimise kord" punktid - 2.4. ja 4.1 - selles osas, mis reguleerivad tasulist parkimist avalikel tänavatel.

Autor: Tallinna Ringkonnakohus