Kütuseaktsiisi rakendamine põlevkivikütteõlile ja tahkekütusele alates 1.05.2005 - täiendavad selgitused

Kaugkütteseaduse (edaspidi KKS) kohaselt on kaugküte soojuse tootmine ja kaugküttevõrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu. Antud sättes käsitletakse sooja tarbijaid mitmuses, millest tulenevalt on kaugküttega tegemist juhul, kui soojus edastatakse vähemalt kahele tarbijale.

Tarbijaks on KKS alusel isik, kes ostab kaugküttevõrgust soojust. Seega peavad tarbijad kaugkütte teostamisel olema soojatootjast ja teineteisest erinevad isikud (näiteks isiku A katlamaja kütab isiku B ladu ja isiku C tehast).

Eeltoodu alusel pole tegemist kaugküttega, kui:

soojuse tootja ja tarbija on üks ja seesama isik (näiteks isiku A katlamaja kütab isiku A ladu), soojuse tootja edastab soojuse ainult ühele tarbijale (näiteks isiku A katlamaja kütab isiku B ladu või isiku A katlamaja kütab isiku B ladu ja isiku B kontorit).

Kaugkütteks kasutatava põlevkivikütteõli puhul peab kaugkütet teostava soojatootja tegevusalaks Äriregistri andmetel olema märgitud soojuse tootmine.

Kui soojuse tootja teostab üheaegselt nii kaug- kui lokaalkütet siis võib mõlemat kütmist teostada aktsiisivaba põlevkivikütteõliga. Kuid seda ainult juhul, kui toodetud soojusest vähemalt 50% edastatakse kaugküttevõrku. Nimetatud põhimõte kehtib vaid küttekohtade lõikes aga mitte soojatootja üldise küttetegevuse alusel.

Laevakütusena kasutatav põlevkivikütteõli

Kuigi põlevkivikütteõlile rakendub alates 01/05/05 kütuseaktsiis kehtib laevakütusena kasutatavale põlevkivikütteõlile aktsiisivabastus (see, millised laevad saavad aktsiisivabastuse, on täpsustatud ATKAS-e § 27).

Aktsiisilaost saab põlevkiviküteõli ajutises aktsiisivabastuses lähetada punkerdamisettevõttele, kelle punkerlaev ja kaldamahutid omavad seestöötlemiskoha staatust. Aktsiisilaost ajutises aktsiisivabastuses lähetatava põlevkivikütteõlile vormistatakse aktsiisilaopidaja poolt saateleht A, mis vormistatakse ja mille eksemplarid liiguvad tavakorras.

Punkerlaevale vastu võetud põlevkivikütteõli kohta peab arvestust pidama punkerdamisettevõte, kellel lasub samuti kohustus rakendada kütusele vastavalt sooritatud punkerdustele kas reekspordi või impordi tolliprotseduuri. Aktsiisilaopidaja sooritatud punkerduste eest tollivormistust tagantjärgi teostama ei pea.

Aktsiisivaba põlevkivikütteõli soetamisel antav kinnitus

Põlevkivikütteõli soetamisel peab põlevkivikütteõli soetaja andma aktsiisilaopidajale kirjaliku kinnituse soetatud põlevkivikütteõli eesmärgipärase kasutamise kohta. Juhime tähelepanu, et kirjaliku kinnituse peab andma just põlevkivikütteõli lõpptarbija mitte aga põlevkivikütteõli vahendaja.

Kinnituse võib lõpptarbija anda aktsiisilaopidajale näiteks ostu-müügi lepingus, ostu- müügilepingu lisana või eraldiseisva kirjaliku dokumendina ning kodumajapidamiste puhul ka aktsiisilaopidaja poolt väljastataval arvel või saatelehel.

Kinnitus võib olla kas ühekordne (nt iga üksiku lähetamise kohta) või pideva kestvusega (näiteks kui lepinguga ostetakse 600 tonni põlevkivikütteõli, siis võib kinnituse teksti märkida, et kinnitus kehtib ülalnimetatud lepingu alusel soetatud põlevkivikütteõli kohta).

Tahkekütuse maksustamise korraldus

Tahkekütus maksustatakse kütuseaktsiisiga 4,7 EEK ülemise kütteväärtuse gigadzauli kohta alates 01/05/2005.a. Aktsiisist on vabastatud tahekütus, mida kasutatakse kodumajapidamiste kütmisel.

Kuni tahkekütust kütteainena veel ei kasutata pole tegemist ka aktsiisikaubaga. Tahkekütus muutub aktsiisikaubaks alles kütteainena kasutamisele võtmisel, mis on ka maksuskohustuse tekkimise momendiks. Eeltoodu alusel ei pea tahkekütust importivad, teisest liikmesriigist Eestisse toimetavad, Eestis vahendavad ning kütteainena kasutavad ettevõtjad omama tollilao, aktsiisilao ega muid tollistaatusi.

Kuigi maksukohustus tekib alles kütteainena kasutamisele võtmisel ei pea soojuse tootja aktsiisi koheselt deklareerima kuna aktsiisi deklareerimise ja tasumise tähtaeg on hiljemalt järgmise kuu 15.kuupäev (millega esitatakse koondandmed aruandeperioodil kütteainena kasutatava tahkekütuse kohta).

Autor: Peeter-Tanel Orro