EU makse

Majandus- ja rahaliidu õnnestumiseks on väga oluline, et üksikisikud ja ettevõtted, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, saaksid teha ülepiirilisi makseid ühest EL-i osast teise kiiresti, usaldusväärselt ja odavalt.

Arveldustes, mis on üks finantssektori tähtsamaid valdkondi, on Euroopa Liidu ja pangandusüldsuse eesmärk luua efektiivne Ühtne Euromaksete Piirkond ehk SEPA (Single Euro Payments Area), mille täielik rakendamine tooks endaga kaasa siseriiklike ja EL-i siseste maksete tingimuste ühtlustumise. Nimetatud ühtlustumise üheks eelduseks on maksete täisautomatiseeritud töötlemist (STP) võimaldavate standardite juurutamine EL-i liikmesriikides. Üheks komponendiks nimetatud standardites on just rahvusvaheline kontonumber ehk IBAN.

2004. aastast alates on igal eesti kommertspangas oleval kontol olemas oma IBAN. IBAN-i standard on rakendatud 27 Euroopa riigis, mille tulemusena on ühtlustunud rahvusvahelises arvelduses kasutatavate kontonumbrite koostamise põhimõtted. IBAN-i kasutamine ülepiiriliste maksete edastamisel vähendab viivituste ja vigade arvu. Raha jõuab ühest riigist teise kiiremini ja pikemas perspektiivis ka odavamalt. Samuti on kõigil Eesti pankadel olemas rahvusvaheline tunnuskood ehk BIC-kood.

EU MAKSE

Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu võtsid 2001. aasta detsembris vastu “Määruse eurodes tehtavate välismaksete kohta”. Nimetatud määrus nõuab, et alates 1. juulist 2003 oleksid eurodes tehtavate, kuni € 12 500 suuruste välismaksete eest võetavad teenustasud samad vastavate siseriiklike eurodes tehtavate maksete tasudega. Välismaksete vormistamise hõlbustamiseks kajastavad pangad kliendi kontoväljavõttel kliendi pangakontot identifitseerivat rahvusvahelist kontonumbrit (IBAN) ja panga tunnuskoodi (BIC). Pankade kliendid on kohustatud üksteisele teatama oma pangakonto IBAN-i ja panga BIC-i. Juhul kui klient ei teata makset edastavale pangale saaja pangakonto IBAN-it ja panga BIC-i, võib pank rakendada lisateenustasusid.

Kuna Eesti siseriiklikes maksesüsteemides toimub arveldamine eesti kroonides ning puudub siseriiklik eurodes tehtav makse, ei võrdsustu Eestis siseriiklike maksete ja Euroopa Liitu eurodes tehtavate välismaksete teenustasud enne Eesti üleminekut eurole. Samas võimaldab standardite, nagu IBAN ja BIC kasutamine pankadel automatiseerida Euroopa Liitu eurodes tehtavaid välismakseid ja seega pakkuda neid senisest soodsamalt.

Euroopa Liidu sisene makse ehk EU MAKSE on seega ühest Euroopa Liidu liikmesriigist teise liikmesriiki tehtav makse, mille valuutaks on euro ja mis vastab alltoodud EU makse tingimustele. Makse automatiseeritud töötlemise võimaldamiseks peab maksja välismakse vormistamisel näitama nii saaja IBANi kui ka saaja panga BIC koodi.

EU makset saab teha panga mistahes välismaksete tegemist võimaldavat kanalit kasutades, kaasa arvatud pangakontoris, kuid teenustasu võib kanalite puhul olla erinev.

EU MAKSE TINGIMUSED EESTI PANKADES

Alates 1.maist 2004 on Eesti pankadel oma klientidele võimalik pakkuda EU makse nimelist makseteenust, mis mõeldud europõhiste maksete tegemiseks ühest Euroopa Liidu riigist teise liikmesriiki.

EU makse on välismakse, mille puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:

- makse summa kuni 12 500 eurot- maksja ja saaja pank asuvad Euroopa Liidu liikmeriigis- maksekorraldusel on kasutatud saaja konto IBAN-it ja saaja panga BIC-i- saaja konto IBAN ja saaja panga BIC viitavad ühele liikmesriigile- maksja ja saaja maksavad oma kulud ise (kulud kahasse ehk SHA)- makse selgitus

Kui vähemalt ühte eelnevalt nimetatud tingimustest ei täideta pole tegemist EU maksega ja pangal on õigus rakendada lisatasu. Pank võib ka ise kõigile eelpoolnimetatud tingimustele vastava välismakse lugeda EU makseks. Samuti ei ole pankadel kohustus pakkuda EU maksele erinevat hinda võrreldes teiste selles pangas olevate välismaksete hindadega.

EU makset kasutades jõuab raha saaja kontole hiljemalt 5 pangapäeva jooksul. EU makse on tavamakse, mitte kiirmakse.

IBAN JA BIC NING NENDE KASUTAMINE

Eestis võeti IBAN kasutusele 1.jaanuaril 2004. Kõik Eesti pangad genereerisid kõikidele oma klientide kontodele IBAN-id. Varem kehtinud kontonumbrid jäid kasutusele siseriiklike maksete tegemiseks.

IBAN on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon, mis võimaldab identifitseerida kliendi konto mistahes riigi mistahes pangas kui selles riigis on kasutusel IBAN-i standard. IBAN on seega olemasoleva kontonumbri standardvorm rahvusvaheliseks kasutuseks. Peale saaja kontonumbri sisaldab IBAN ka saaja riigi ja panga tunnust.

BIC-kood (tuntud ka SWIFT-koodina) on 8 või 11-kohaline tähtede (või tähtede ja numbrite) kombinatsioon, mis võimaldab üheselt identifitseerida panga, kus kliendi konto asub.

Kui välispartner soovib teile makset teha, peab ta rahvusvahelisele maksekorraldusele kirjutama teie konto IBAN-i ja teie panga BIC ehk SWIFT-koodi.

Rahvusvaheline makse jõuab Eestisse ka siis, kui teie välispartner kasutab IBAN-i asemel teie siseriiklikku kontonumbrit. Samas tagab IBAN-i ja BIC-i kasutamine maksjale tema pangas soodsamad tingimused, sest IBAN-i ja BIC-i mittekasutamise korral on pangal õigus rakendada lisatasu. Seetõttu soovitavad pangad oma klientidel edastada välispartnerile just IBAN-i ja panga BIC-koodi.

Kui sooritate makset oma välispartnerile riiki, kus on rakendatud IBAN-i standard, siis kasutage tema konto IBAN-it ja tema panga BIC-i.

Eesti IBAN on 20-kohaline: 6-kohaline IBANi päis, millele järgneb 14-kohaline siseriiklik kontonumber. Juhul kui kliendi kontonumber on lühem kui 14 kohta, lisatakse selle ette vajalik arv nulle. IBAN-i päis algab kahetähelise riigikoodiga (Eesti puhul EE), seejärel tuleb kahekohaline kontrolljärk, millele järgneb kahekohaline pangakood.

Siseriiklik kontonumber:99 1234 5678 9012Eesti IBAN:EE90 9999 1234 5678 9012

Päises sisalduv kontrolljärk arvutatakse välja IBAN-i väljastanud panga poolt. Kuna IBAN-i kontrolljärgu arvutamise valem on kõikjal ühesugune, saavad kontonumbri õigsust kontrollida nii makset algatav pank kui ka korrespondentpangad, kes on makse edastamisega seotud.

RIIGID, KUHU SAAB TEHA EU MAKSET

Euroopa Liidu riigid:

AustriaBelgiaEestiHispaaniaHollandIirimaaItaaliaKreekaKüprosLeeduLuksemburgLätiMaltaPoolaPortugalPrantsusmaaRootsiSaksamaaSlovakkiaSloveeniaSoomeSuurbritanniaTaaniTsehhiUngari

Teised riigid, kus kehtib Euroopa Liidu regulatsioon:Gibraltar

GuadeloupeMartiniquePrantsuse GuajaanaReunion

EU MAKSET REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 2560/2001, 19.detsember 2001,

eurodes tehtavate välismaksete kohta

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 97/5/EÜ, 27.jaanuar 1997,

kreeditkorraldusega tehtud välismaksete kohta

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 98/26/EÜ, 19.mai 1998,

arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides

Euroopa Komisjoni soovitus, 30.juuli 1997,

elektrooniliste maksevahendite abil tehtavate toimingute ning eelkõige väljaja ja omaja suhete kohta.

Autor: Eesti pangaliit