Iga kuu viiendaks kuupäevaks on tehtud kõik eelmise kuu arvestusega seonduvad toimingud: väljastatud kõik kuu jooksul müüdud kaupade ja teenuste arved, võetud arvele kuu jooksul tehtud kulutused nii kaupadele kui ka teenustele. Kulud on kontode ja kulukohtade vahel ära jaotatud, arvestatud on palgad, amortisatsioon jne. Mis on selles head ja kuidas on see võimalik, vastab EBSi finantsjuhi arenguprogrammi juhtivõppejõud Hele Hammer.
Miks on kasulik arvestusperioodi võimalikult kiiresti sulgeda?
Esiteks, kui eelmise kuu tulemused saab kokku 5 ja mitte 15 päevaga, tähendab see seda, et kõigil sellega seonduvatel töötajatel on 10 lisapäeva, et tegeleda millegi muuga. Näiteks andmete analüüsi ja nende põhjal heade juhtimisotsuste tegemisega või parendusprojektide loomise ning elluviimisega. Teiseks, mida kiiremini saavad juhid ülevaate kuu tulemustest, seda kiiremini on võimalik neile reageerida ja vajadusel ellu viia muudatusi.
Milliseid praktikaid ettevõtted kasutavad, et kuu kiire sulgemine võimalikuks saaks?
•Mitmed igakuised toimingud tehakse võimalusel juba jooksva kuu lõpus ära (nt kuupalgaliste palgaarvestus, amortisatsioon)
•Igakuised müügiarved väljastatakse mitte järgmise kuu alguses, vaid jooksva kuu lõpus, kergendades nii ka klientide perioodi sulgemist
•Julgetakse toetuda olulisuse printsiibile (ei pea ootama kõiki kuluarveid)
•Kasutatakse ostutellimuste pealt kulude arvestamist ja/või kulude provisjoneerimist
Tutvu Telema eFlow võimalustega
SIIN.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.