Küsimusele, kas inimesele võib töölepingu üles öelda, kui ta keeldub ennast vaktsineerimast, saab vastata jaatavalt teatud tingimustel, kirjutatakse Äripäeva värskeimas teemaveebis palgauudised.ee. Sellele peab eelnema aga terve hulk tegevusi, selgitab Tööinspektsioon.
Küsimus kerkis üles venekeelses Postimehes, kus kiirabitöötaja avaldas oma muret Tallinna Kiirabi juhi Raul Adlase töötajatele saadetud kirja pärast, kus seisis, et vaktsineerimisperioodi lõpuks selle aasta veebruaris peab kõigil töötajatel olema tõend koroonavaktsineerimise kohta. Kiirabitöötaja sõnul kinnitatakse igalt poolt, et vaktsineerimine on vabatahtlik. Kas siis on seaduslik vallandada töötajad, kes vaktsiinist keelduvad?
Tööinspektsiooni selgitus
Tööandja kohustus on tagada töötajale ohutud ja tervist hoidvad töötingimused, seda ka viiruse laialdase leviku olukorras.
Esmalt tuleb hinnata ära riskid, mille tulemusel vormistatakse riskianalüüs. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ning neid tutvustatakse töötajatele. Tulemuste tutvustamisel saab tööandja selgitada ja põhjendada, miks üks või teine ohutusnõue vajalik on. Samuti saab töötaja esitada küsimusi ning teha oma ettepanekuid riskide vältimiseks või vähendamiseks. Seega – tööandjal on selgituskohustus ning töötaja saab tööandja käest küsida juurde, kui midagi jäi arusaamatuks.
Kui tööandja on jõudnud järeldusele, et teised meetmed (nt täiendavad isikukaitsevahendid, töö ümberkorraldus) ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks ning seetõttu tohivad teatud töid teha ainult vaktsineeritud töötajad, siis peab see kajastuma riskianalüüsis. Seejärel teavitab tööandja töötajat vaktsineerimise võimalusest ning jagab vajadusel lisainfot. Töötajale antakse mõistlik aeg otsuse tegemiseks.
Olukorras, kus tööandja on riske hinnanud ja leidnud, et antud töökohal saab töötada ainult vaktsineeritud töötaja, siis võib olla õiguspärane töölepingu erakorraline ülesütlemine töötajaga, kes ei ole lasknud ennast vaktsineerida. Siiski tuleks rõhutada, et ülesütlemine saab järgneda eelnevatele teavitustele ja lisainfo andmistele. See tähendab, et tööandja ei ütle töösuhet esimesel võimalusel üles, vaid proovib töötajaga suhelda, anda talle lisainformatsiooni ja aega oma võimaluste kaalumiseks.
Kui töötaja ülesütlemise töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlustab, peab tööandja tõendama, et ta on riske hinnanud – seda saab ta teha kirjalikult vormistatud riskianalüüsiga. Samuti peab tööandja tõendama, et töötajatele on riskianalüüsi tutvustatud ning neid on juhendatud – seda saab ta tõendada juhendamiste registreerimisega.
Pooled peavad olema suutelised tõendama kõiki argumente, mida nad soovivad hilisemas võimalikus vaidluses kasutada. Seepärast tuleks juba ette mõelda, et dokumendid oleksid põhjalikult koostatud ning korrektselt vormistatud.
Rohkem töötasude, töökorralduse ja tööõiguse teemasid koos praktiliste näidetega leiad veebilehelt
www.palgauudised.ee. Digitellimuse saad esimeseks kuuks hinnaga vaid 3,90 eurot + käibemaks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.