Mis kasu on panganduse avanemisest väikefirmadele?

Laias laastus mõjutavad väikefirmade tehnoloogiakasutust kaks suuremat trendi – ärirakenduste odavnamine ja kasutatavuse paranemine. Kunagi eeldas iga tarkvaraprojekt suurt alginvesteeringut serveripargi soetamiseks ja rakenduste terviklikuks väljatöötamiseks. Täna saab pilves asuvat serverimahtu osta ampshaaval ning agiilne toorearendusmeetodika võimaldab rakendused kiiremini turule tuua. Nii on ka võimekamad äritarkvarad muutunud väikefirmale taskukohasemaks.

Samal ajal muutuvad ärirakendused ka lihtsamaks. Kasutatavus on püha, mis toetab rakenduste levikut ka nende töötajate seas, kes ei ole keskendunud mõne kitsa funktsiooni täitmisele, näiteks saab turundusjuht lihtsamini ligi finantsinfole. Raamatupidamises annab tooni automatiseerimine – masinloetavad e-arved vabastavad andmete käsitsi sisestamisest, samas kui konteerimine toimub kasutaja määratud tunnuste või isegi suurandmete (big data) alusel.

Rääkides aga pangandusest, käib seal hetkel nn avatud panganduse revolutsioon. Jõustumas on Euroopa Liidu makseteenuste direktiiv, mille eesmärk on soodustada rahvusvahelist konkurentsi finantsteenuste turul. Ettevõtjad ei pruugi seda veel hoomata, kuid uuest regulatsioonist tulenevaid võimalusi peetakse umbes sama oluliseks kui kunagi oli internetipanga saabumine.

Pangad peavad ajaga kaasas käima, seda nii tehnoloogiliselt kui ka teenuste mõttes. Pangad jäävad kindlasti alles – nad on kriitiline osa raha liikumise infrastruktuurist – ent nende kasumit ohustab nii-öelda torustumine. Nagu telekomid muutusid viimase kümnendikuga infotorudeks, võivad pangad muutuda rahatorudeks. Seega peavad pangad turule tooma uuenduslikke teenuseid ja seda on kiiresti võimalik teha vaid koostöös fintech-ettevõtetega. Eratarbijad ja ettevõtjad saavad juba lähiajal kasu lõigata just seda laadi partnerlustest.

Makseteenuste direktiiv tingib konkurentsi tihenemise – ühest küljest pressivad peale uued fintech-ettevõtted, teiselt poolt avaldavad surved välispankade ekspordiambitsioonid. Eeskätt soovitakse selle direktiiviga lihtsustada makseid – näiteks saab tulevikus ärirakendusest algatada makse tasumise, mis muidugi läheb endiselt maha pangakontolt.

Teiseks peavad pangad tegema kliendi andmed eksporditavaks masinloetaval kujul ja nn mõistlikel tingimustel ehk ilma suurema lisakuluta. Praktikas tähendab see, et väikefirma juht ei pea enam ostuarvete maksmiseks ega müügiarvete makse kontrollimiseks panka sisse logima. Kui pangad tahavad antud kontekstis klientide tähelepanu hoida, on neil vaja oma internetipangale väikefirma jaoks väärtust lisada.

Pankadel on aega oma tegevus uute seadustega kooskõlla viia 2019. sügiseni ning uute toodete turulejõudmine võtab samuti aega. Ent kokkuvõttes on väikefirmadel edaspidi lihtsam oma rahaasju hallata ning paraneb ligipääs finantstoodetele. Monoliitsed ja kallid majandustarkvarad olid pikalt suurfirmade pärusmaa, ent tulevikus on sarnase võimekusega rakendused kättesaadavad laiemale hulgale ettevõtetest.

Lisaks asuvad fintech-ettevõtted pakkuma uusi tooteid senini alateenindatud väikefirmadele – olgu need siis krediidi, kindlustuse, investeerimise või maksete valdkonnas.