Kui palju maksab ettevõtlus Eestis?

Sellised nõuded on tavapärane viis, kuidas riigid sekkuvad majandustegevusse ning sellel on oluline roll ühiskonna heaolu ja julgeoleku tagamisel. Samas võib tegevuslubade taotlemine olla ettevõtjate jaoks aga kulukas, kuna ettevõtjal tuleb täita loa saamise eeltingimused (erinõuded) ning kulusid põhjustab ka taotlemisprotsessiga seotud bürokraatia.

Eestis on kasutusel üle 230 erineva tegevusloa ja majandustegevusteate, millega seoses on vaja täita kokku 1220 erinõuet ehk keskmiselt 5 nõuet iga loa või teate kohta. Oluline on tagada, et nendest nõuetest saadav ühiskondlik kasu oleks mõistlikus vahekorras ettevõtjatele kohustusega kaasneva koormusega. Loamenetlus ei tohiks olla ettevõtjale ebamõistlikult koormav ja keerukas ega piirata ka põhjendamatult konkurentsi.

Sel eesmärgil viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Ernst & Young Baltic AS-iga läbi uuringu erinõuete maksumuse kohta loakohustusega tegevusaladel. Tegemist oli pilootuuringuga, mille käigus hinnati alltoodud viie majandustegevusteate ja tegevusloaga ettevõtjale kaasnevaid kulutusi (vt tabel 1). Juhtumiuuringute põhjal tehtud analüüs näitas, et nende erinõuete täitmisega seotud kulutused ettevõtjatele võivad jääda keskmiselt vahemikku 1007 eurot (lõhkematerjali käitlemise tegevusluba) kuni 10 824 eurot (raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusluba) ettevõtja kohta.

Tabel 1. Hinnang erinõuete võimalikule maksumusele juhtumiuuringute põhjal.*

* Iga erinõude maksumust on hinnatud ühe juhtumiuuringu põhjal, seega on tegemist pigem näitliku arvutusega, mis ei pruugi kajastada sektori keskmist.

** Sisaldab ka tehnoloogiliste protsesside kirjelduste tõlkimise kulu.

Uuring tõi esile ka, et loakohustustega kaasnev aja- ja rahakulu võib sama loataotluse puhul ettevõtete vahel mitmekordselt kõikuda. Teatud nõuete puhul valitseb regulatsioonides ebaselgus ning ametnike ja ettevõtjate tõlgendused võivad oluliselt varieeruda. Uuringusse kaasatud ettevõtjad märkisid, et neil on esinenud nii ajalisi viivitusi majandustegevuse alustamisel, sest ebaselgete tingimuste tõttu võtsid kooskõlastused ametiasutustega kuni aasta, kui ka rahalist kahju, sest tingimusi tõlgendati erinevalt, mis tõi näiteks ühele ettevõttele kaasa tuhandetesse eurodesse ulatuvad tõlkekulud. Nõuete täitmisega kaasneb küll alati kulutusi, kuid ettevõtja peab olema võimeline neid kulutusi prognoosima ning riik võtma endale prioriteediks ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamise, samuti hindama konkreetse nõude vajalikkust ja proportsionaalsust.

Teiseks peaks riik loakohustuste ümberhindamisel arvesse võtma, et kohustustega kaasneva kulu seisukohast on konkreetse hinnalipiku kõrval vaja vaadata ka esitatud taotluste koguarvu. Kui vaadata kogukulu erasektorile, siis selgub, et kõige koormavam erinõue on hoopis ehitamise majandustegevusteate esitamine (koos ehitusjuhi 6. taseme kutse omandamisega), millega kaasnev aastane kulu sektorile võib ulatuda 2018. aastal 1 miljoni euroni. Sellele järgneb autoveo tegevusluba koos sõidukikaardiga (ühenduse ärakirjaga), mille kogukulu erasektorile võib olla uuringus käsitletud näidete üldistamisel ligi 460 000 eurot aastas. Loakohustuse kehtestamisel on seega oluline võtta arvesse konkreetse majandussektori eripärasid ning hinnata, kui paljusid ettevõtjaid antud nõue mõjutama hakkaks.

Loakohustused on küll vajalikud, et tagada ühiskonna heaolu ja riigi julgeolek, kuid oluline on ka see, et ettevõtetele pandavad kohustused oleksid selged ja proportsionaalsed neist saadava ühiskondliku kasuga. Antud uuringu näol oli tegemist eelkõige pilootprojektiga väikese hulga loakohustuste puhul, kuid kasulik oleks hinnata ka ülejäänud kohustuste maksumust ja mõistlikkust. Loakohustuste ja vastavate nõuete ajakohastamine ei muuda mitte ainult ettevõtjate suhtlemist riigiga lihtsamaks ja selgemaks, vaid aitab ka riigil enda tööd, fookust ja ressursse paremini suunata.

Vaata rohkem infot EY teenuste kohta SIIT.

Analüüs on leitav SIIT.

Artiklis viidatud analüüs tehti riigi algatatud nullbürokraatia projekti raames, millega on kavas lihtsustada   turule pääsemise nõudeid mitmetes tegevusloaga valdkondades ning muuta ettevõtete tegevuskeskkond erinõuetega tegevusaladel lihtsamaks ja ettevõtjatele vähem kulukaks. 31. oktoobril 2016 kinnitavad ministrid nullbürokraatia kohtumisel erinõuete vähendamise tegevuskava. Täpsem teave edasiste tegevuste kohta on leitav SIIT .

Autor: Keiu Rõa, EY ärikonsultatsioonide juhtivkonsultant