LHV makroanalüütik ja majandusdoktor Triinu Tapver teeb selgeks, miks osa eksperte ütleb, et pikk majanduslangus kestab, aga teiste sõnul on langus tegelikult läbi saanud.
- LHV makroanalüütik ja majandusdoktor Triinu Tapver Foto: Anu Hammer / LHV
Majanduslangust tuvastatakse põhiliselt kahe näitaja abil: reaalne ja nominaalne sisekoguprodukt ehk SKP. Peamiselt räägitakse reaalsest kvartali SKP kasvust või langusest võrreldes eelmise aasta sama ajaga, selgitas Tapver Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Aastavõrdlusest võetakse maha hinnakasv ning nii jõuabki see reaalse SKP kasvuni.
“Selles mastaabis me siiski veel langeme ja kasvu veel ei näe,” ütles Tapver. Küll aga kasvab Eesti majandus nominaalse SKPna, mis tähendab, et majandus kasvab eurodes, kust ei ole maha arvestatud hinnakasvu. Seega ei ole toodetud maht nii palju langenud, et nominaalne SKP hakkaks langema, lisas majandusteadlane.
Tänavu kolmas kvartal peaks tulema parem kui aasta tagasi, ütles Tapver. Tema sõnul on kõik eeldused selleks olemas. Majandusdoktor lisas, et üheksa kvartalit langust võib tegelikult ka juba läbi olla, sest teise kvartali lõpphinnanguid meil veel ei ole. Tapver märkis, et kvartalite võrdluses majandus tegelikult juba kasvab.
Majandusteadlane selgitas ka, kuidas statistika lugemine avalikkust mõjutab, kas Eesti on päriselt Euroopa üks kallimaid riike, milline on meie ostuvõime ning kui paljudel riikidel on suuremad tööjõumaksud kui Eestil.
Intervjueeris Hando Sinisalu.
Ekspert selgitab, miks Eesti majanduslangus ikka kestab
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.