Kui enne jäid inimesed koduta kiirlaenude tõttu, siis nüüd varitseb uus oht

Võlaorjuse peamine probleemipunkt on nihkunud kiirlaenuärist inkassodele, kus järelevalve hambad seaduse rikkumist valusalt hammustada ei suuda, rääkis saates "Kuum tool" finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer.

Kui aastaid tagasi võis kuulda lugematuid lugusid sellest, kuidas inimesed kaotasid oma kodusid kallite intressidega kiirlaenude pärast, siis nüüdseks on selles äris olukord parem. "Kiirlaenuäri on iseenesest enam-vähem kontrolli alla saadud ning ei võeta nii-öelda liigset kasumit," rääkis Tammer.

Küll aga jääb inspektsiooni kontrolli alt kaugele inkassoäri, kus seadused võivad kiiresti ununeda. Sellest probleemist kirjutas ka Äripäev hiljuti: inkassofirmad küsivad võlglastelt röövellikke viiviseid ja oskavad ka intressi pealt intressi kasseerida. Inkasso haardesse sattunud võlgnik kuuletub, teadmata, et õigus asub tema poolel.

Veel rääkisime saates riigikohtu eelmise nädala otsusest, mille kohaselt inspektsioon on seadust rikkunud avaldades hoiatusteateid. See on seaduse järgi lubatud vaid pärast järelevalvemenetlust. Hoiatuse motiiv on mõistetav, kuid seaduse mõttes pole õige, seetõttu loodab inspektsioon, et riigikogu ka seda nüüd muutma hakkab.

Riigikohtu otsus võttis Tammeri sõnul natukene hinge kinni, kuid inspektsioonil teravmoona endiselt jagub.

Samuti kõnelesime saates, kas nüüdseks võib joone alla tõmmata pankade rahapesujuhtumitele, mida välja lugeda tänasest Swedbanki uudisest, mille kohaselt tõstetakse Balti ärid ühe katuse alla, kui palju võiks minna pettustega raha kaotsi pensionireformi tõttu, miks on riigi asi, kuhu inimesed oma raha panevad ning kuidas vaatab inspektsioon peale sellele, mis toimub USAs seoses GameStopi juhtumiga.