Regionaal- ja põllumajandusministeerium viib praegu läbi analüüse, mis käsitlevad toidu käibemaksu, kuna inimeste valmisolek Eesti toitu osta on vähenemas.
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman vihjas võimalusele, et toidukäibemaks võiks muutuda. “Maksud on rahandusministeeriumi vastutusvaldkond, aga põllumajandus, toidu tootmine ja selle jätkusuutlikkus on meie teema,” lausus ta ja lisas, et käibemaksu alandamist ning rahvusvahelist kogemust on arutatud ka poekettidega.
Minister märkis, et eesmärk on analüüside tulemused avaldada juba sel kevadel ning alustada seejärel debatti, et kujundada järgmise aasta riigieelarvet. Hartman tõdes, et Eesti on üks väheseid riike, kus toiduainetel ei kehti erisoodus ega madalam käibemaks. “Ma ei usu, et teised riigid on seda teinud niisama ja tulemuseta,” lisas ta.
Saates tuli veel juttu Eesti regionaalsest arengust ja ministeeriumi neljast esindajast Eesti eripiirkondades. Hartmani sõnul oli varem Eestis piirkonna juhte kaheksa, nüüd koondataks Ida-, Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Eesti nelja inimese kätte. Nende eesmärk on piirkondades majandust elavdada. Esindaja peaks ministri sõnul olema võimekas inimene, kes julgeb sõna võtta, tajub ja tunnetab piirkonna muresid ning on valmist neist aktiivselt ja häälekalt teada andma. Ametijuhend on veel koostamisel, kuid Hartmani sõnul võiks olla tal kogemus eraettevõtluses. Esindaja rollist räägib minister lähemalt intervjuus.
Lisaks tuleb juttu regionaalpoliitikast julgeoleku tasandil, ettevõtlusest ja toetustest väljaspool nn kuldset ringi ning koondamisest regionaalministeeriumis.
Intervjueeris Laura Saks.
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.