Majandusaasta aruande auditi raames tuleb hinnata ka finantsjuhtimise IT kontrolle. Oma loomult on tegemist aga igapäevase kontrollivajadusega – kuidas olla kindel, et finantsjuhtimises on IT poole korraldus selline, mis ei sea ohtu finantsjuhtimise õigsust, sh on rakendatud meetmed pettuste maandamiseks? Kuidas olla kindel, et teie ettevõttes ei tehtaks vigu, mille kohta uudistest pidevalt lugeda saame?
Et teie ettevõttes ei saaks raamatupidaja viia ellu pettust, muutes raamatupidamissüsteemis andmeid, või müügijuht ei saaks manipuleerida müügiandmetega, et oma tulemuspalka saada. Või laojuhataja ei saaks muuta varude andmeid, et vargust varjata. Või kuidas te üldse teate, kas teie raamatupidamise andmed on varundatud ja millised võimalused on IT inimesel teie tarkvaras? Ja kus on tegelikult personaliarvestuses teie töötajate isikuandmed, kui te kasutate veebipõhist tarkvara?
Veebiseminaril räägimegi, milliseid IT kontrolle tuleb rakendada, et maandada finantsarvestustarkvaras manipuleerimise riske. Kas piisab õiguste maatriksist või tuleks teha ka midagi enamat? Kuidas ja mida saab finantsjuht IT lahenduste osas kontrollida, et tagada riskide maandamine ehk milliseid küsimusi tuleks küsida oma IT inimeselt? Räägime ka, kuidas on tagatud isikuandmete turvalisus isikuandmete direktiivi osas finantsjuhtimises kasutatavates süsteemides.
Lektor: Siiri Antsmäe, atesteeritud siseaudiitor
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.