Tõnis Elling: maksuvaba käibe piirmäära arvestuse põhimõtteid ootab ees kannapööre

Käibemaksu peale peavad hakkama mõtlema nii kindlustusseltsid kui ka erinevad haridusasutused, mis siiani käibemaksukohustusega kokku ei puutunud, sest nende käive oli ja on peaasjalikult maksuvaba käive.

Juhul kui Rahandusministeeriumi ettevalmistatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu võetakse Riigikogus vastu, suureneb Eestis käibemaksukohustuslaste arv tunduvalt.

Praegu kehtiva KMS § 19 lõikes 1 on sätestatud maksustatava käibe piirmäär, mille ületamisel on isikul kohustus ennast registreerida maksukohustuslasena. KMS § 19 lõike 1 kohaselt tekib isikul käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus, kui isiku KMS § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute (välja arvatud põhivara võõrandamine ning ühendusesisene kaugmüük teisest liikmesriigist Eestisse) maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot.

Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive ja KMS § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse käive, kui teenust osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele.

Sätet ei kohaldata internetipõhist kauplemiskohta omavale isikule KMS § 4 lõikes 1³ sätestatud juhul. Teiste sõnadega tähendab see seda, et praegu arvestatakse registreerimise piirmäära sisse ka väljaspool Eestit tekkinud käive.

Kavandatavate muudatustega on plaanitud nii, et Eestis tekkiva maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestusse arvatakse üksnes käive, mille tekkimise koht on Eestis ja arvesse läheb ka maksuvaba käive.

Võrreldes kehtiva korraga lisatakse piirmäära arvestusse kindlustus- ja finantsteenuste ning kinnisasja kasutusse andmise ja kinnisasja käive, kui need ei ole juhusliku iseloomuga. See tähendab, et kui kehtiv seadus välistab registreerimise piirmäärast igasuguse põhivara müügi, siis edaspidi läheb kinnisasja müük igal juhul arvestusse, olgu ta põhivara või kinnisvarainvesteering.

Endiselt ei arvata piirmäära hulka põhivara käivet (välja arvatud kinnisasi, sest see on eraldi välja toodud ja arvatakse hulka).

Kuna piirmäära arvestusse arvatakse üksnes selline käive, mille tekkimise koht on Eestis, jääb võrreldes kehtiva korraga käibe piirmäära arvestusest välja näiteks KMS § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse käive, kui teenust (näiteks tõlke-, konsultatsiooni- või õigusteenus, või transpordivahendi lühiajaline renditeenus) osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale välisriigi isikule.

Kavandatavad muudatused tähendavad seda, et koolid jt haridusasutused, kindlustusseltsid, finantsteenuste osutajad ja paljud teised maksuvaba käivet tegevad ettevõtjad hakkavad käibemaksuarvestust pidama, kui neil on kasvõi natuke maksustatavat käivet lisaks maksuvabale.