Maksugurmaanidele | Käibemaksuseadust tabab peagi muudatuste tulv

Rahandusministeerium valmistas ette ja saatis teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks käibemaksuseaduse (KMS) muutmise seaduse eelnõu, mis saadetakse peagi Riigikogule menetlemiseks.

Loomulikult ei saa me veel kõiki muudatusettepanekuid kindlas kõneviisis käsitleda, aga kuna paljud muudatused on tingitud Euroopa Liidu regulatsioonide muutustest, siis on alust arvata, et vähemalt osa muudatusi on vaid Riigikogus vormistamise küsimus.

Isegi kui mingid nüansid pärast seadusesse ei saa, siis olen kindel, et enamik põhimõttelisi asju jõuab kirjeldatud kujul siiski praktikasse. Artikli kirjutamisel on kasutatud peamiselt Rahandusministeeriumi ettevalmistatud seaduse seletuskirja ja seaduse eelnõu.

Eestis ja ka teistes liikmesriikides käsitletakse väikeettevõtjate erikorda selliselt, et ettevõtja ei pea käibemaksu maksma ja arvestama, kui tema aastakäive jääb alla teatud lubatud piirmäära. Eestis on see piirmäär teatavasti 40 000 eurot kalendriaastas.

Küll aga on liikmesriikide vahelises kaubanduses tekkinud küsimused, et isegi kui ettevõtja mahub oma koduriigis lubatud piirmäära sisse ja käibemaksu tasuma ei pea, siis teises liikmesriigis kauba müümisel või teenuse osutamisel lõpptarbijale muutub ta seal käibemaksukohustuslaseks esimesest tehingut alates. Seega käsitletakse maksumaksjaid liikmesriigiti erinevalt.

KMS-i muudatustega võetakse üle nõukogu direktiiv (EL) 2020/285, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ väikeettevõtete erikorra osas ning määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ja teabevahetuse osas. Eesmärk on teha järelevalvet väikeettevõtete erikorra nõuetekohase kohaldamise üle¹. Nõukogu direktiiviga (EL) 2022/542 muudetakse direktiive 2006/112/EÜ ja (EL) 2020/285 käibemaksumäärade osas², mille norme liikmesriigid on kohustatud kohaldama alates 1. jaanuarist 2025.

Väikeettevõtete erikorda puudutav direktiiv on seotud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses väikeettevõtete erikorraga³. Nimetatud määrusega kehtestatakse liikmesriikide vaheline automaatse teabevahetuse kord, mis puudutab ettevõtjaid, kes kohaldavad teistes liikmesriikides väikeettevõtete erikorda.

KMS-i muudatustega kavandatakse vähendada Euroopa Liidus asukohta omavate väikeettevõtjate halduskoormust. Selleks sätestatakse ettevõtlusega tegelevatele isikutele võimalus teises liikmesriigis tekkiva käibe korral rakendada väikeettevõtete erikorda, mis annab õiguse võrdselt teises liikmesriigis asukohta omava isikuga tegutseda selles liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimata.

Ettevõtjal on õigus väikeettevõtete erikorda rakendada teises liikmesriigis tekkiva käibe osas, kui tema kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot ja ka teises liikmesriigis tekkiv käive ei ületa selles teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise piirmäära.

Teiste sõnadega tähendab see seda, et kui isik on ühes liikmesriigis väikeettevõtja ega pea oma koduriigis käibemaksu maksma, siis saab ta seda teha ka teistes liikmesriikides, kui lubatud piirmäär pole ületatud. Väikeettevõtjate regulatsioon on piisavalt huvitav ja keeruline, seega plaanin sellest kirjutada eraldi artikli koos selgituste ja näidetega.

KMS § 3 lõikes 4 on sätestatud maksukohustuslase pöördmaksukohustus ehk loetletud on ostutehingud, millelt maksukohustuslane peab arvestama ja maksma käibemaksu.

Eestis tekkivale käibele lisaks maksustatakse teenuste ja kaupade ostmist ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult. Seega maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu ka juhul, kui käive tekib välisriigi isikul, kuid maksukohustus lasub kauba või teenuse ostjal. KMS § 3 lõikes 5 on nimetatud tehingud ja toimingud, millelt tekib maksukohustus piiratud maksukohustuslasel.

Piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikule rakendub maksukohustus teenuste ja kaupade saamisel ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult just nii, nagu seda kohaldatakse tavapärasele käibemaksukohustuslasele. Lihtsalt piiratud käibemaksukohustuslase pöördmaksustamise kohustus piirdub KMS § 10 lõikes 5 nimetatud teenustega.

Piiratud maksukohustuslase puhul tähendab maksukohustus reaalset käibemaksu maksmise kohustust, mitte üksnes arvestust, kuna tal puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

Kavandatava muudatusega nähakse ette, et maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikul ei teki enam maksukohustust, kui teenus või kaup, sealhulgas kokkupandav kaup saadakse ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes on oma asukoha liikmesriigi maksuhaldurilt saanud Eestis väikeettevõtete erikorra rakendamiseks õiguse ning ta on kauba või teenuse arvele märkinud erikorra rakendaja registreerimisnumbri järelliitega „EX”.

Seega artikli esimese teemana käsitletud väikeettevõtjate erikord on aluseks, et ka osa sisseostetud kaupu ja teenuseid pole edaspidi enam pöördmaksustatavad.

Näiteks: Eestis registreeritud maksukohustuslane tellib Läti ettevõtjalt reklaamiteenust või Soome ettevõtjalt juriidilist teenust. Üldreegli kohaselt tuleb Eestis registreeritud maksukohustuslasel sellise teenuse saamisel rakendada pöördmaksustamist, ehk arvestada sellelt teenuselt käibemaks ning kui seda teenust kasutatakse maksustatava käibe tarbeks, siis on maksukohustuslasel õigus ka sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

Kui teenuse osutaja on Lätis registreeritud väikeettevõtete erikorra rakendajana ja Soome ettevõtja on registreeritud Soomes väikeettevõtjate erikorra rakendajana ning neile on antud õigus erikorda Eestis rakendada, siis teenuse saajal Eestis kummagi teenuse saamiselt maksukohustust ei teki.

Sellisel juhul märgivad Läti ja Soome ettevõtja arvele registreerimisnumbri järelliitega „EX”, mis näitab, et tal ei teki Eestis maksukohustust ja seda ei teki ka pöördmaksustamise kujul temalt teenuse saajal.