Tõnis Elling: väikeettevõtjate ebavõrdsele kohtlemisele tõmmatakse pidurit

Eestis ja ka teistes liikmesriikides käsitletakse väikeettevõtjate erikorda selliselt, et ettevõtja ei pea käibemaksu maksma ja arvestama, kui tema aastakäive jääb alla teatud lubatud piirmäära. See piirmäär on meil teatavasti 40 000 eurot kalendriaastas. Väikeettevõtjate erikorra muudatused tulenevad peamiselt Euroopa Liidu regulatsioonide muudatustest, mistõttu pole põhjust arvata, et neid muudatusi Eestis vastu ei võeta.

Isegi kui ettevõtja mahub oma koduriigis lubatud väikeettevõtja piirmäära sisse ja käibemaksu tasuma ei pea, siis teises liikmesriigis kauba müümisel või teenuse osutamisel lõpptarbijale muutub ta seal käibemaksukohustuslaseks esimesest tehingust alates. Seega käsitletakse maksumaksjaid liikmesriigiti erinevalt.

KMS-i muudatustega võetakse üle nõukogu direktiiv (EL) 2020/285, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ väikeettevõtete erikorra osas ning määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ja teabevahetuse osas.

Eesmärk on teha järelevalvet väikeettevõtete erikorra nõuetekohase kohaldamise üle¹. Nõukogu direktiiviga (EL) 2022/542 muudetakse direktiive 2006/112/EÜ ja (EL) 2020/285 käibemaksumäärade osas², mille norme liikmesriigid on kohustatud kohaldama alates 1. jaanuarist 2025. See ongi põhjuseks, et antud seadusemuudatus tuleb Eesti riigil nõutud tähtajaks vastu võtta.

Väikeettevõtete erikorda puudutav direktiiv on seotud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses väikeettevõtete erikorraga³.

Nimetatud määrusega kehtestatakse liikmesriikide vaheline automaatse teabevahetuse kord, mis puudutab ettevõtjaid, kes kohaldavad teistes liikmesriikides väikeettevõtete erikorda.

KMS-i muudatustega kavandatakse vähendada Euroopa Liidus asukohta omavate väikeettevõtjate halduskoormust. Selleks sätestatakse ettevõtlusega tegelevatele isikutele võimalus teises liikmesriigis tekkiva käibe korral rakendada väikeettevõtete erikorda, mis annab õiguse võrdselt teises liikmesriigis asukohta omava isikuga tegutseda selles liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimata.

Ettevõtjal on õigus väikeettevõtete erikorda rakendada teises liikmesriigis tekkiva käibe osas, kui tema kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot ja ka teises liikmesriigis tekkiv käive ei ületa selles teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise piirmäära.

Teiste sõnadega tähendab see seda, et kui isik on ühes liikmesriigis väikeettevõtja ega pea oma koduriigis käibemaksu tasuma, siis saab ta seda teha ka teistes liikmesriikides, kui lubatud piirmäär(-ad) pole ületatud.

¹ (ELT L 62, 02.03.2020, lk 13–23).

² (ELT L 107, 6.4.2022, p 1–12).

³ (ELT L 407, 17.11.2021, lk 27–36).