Epp Adler: suhtlev raamatupidaja – fantaasia või võimalikkus

Tehisaru teeb tööd kiiresti ja tõhusalt, mõtleb kaasa ja pakub vahel pärisinimestest isegi meeldivamat suhtluskogemust. Klassikaline raamatupidamistöö on seega muutunud nii sisuliselt kui ka emotsionaalselt.

Siiski on kaks asjaolu, mida tehisintellekt ei suuda asendada: inimene ise ja tema loovmõtlemine. Need kaks on hea eksperdi ja nõuandja omadused. Rollid, mida raamatupidajalt üha enam vajatakse ja oodatakse. Hea ekspert pakub väärtuslikku kogemust ja temaga seostub ka abisaamise lootus, sest ta teab midagi enamat. Lisaks on ta mingites teadmistes, oskustes ja kogemustes targem ning saab pakkuda lahendusi ja aitab märgata probleeme. See ongi loovmõtlemine.

Suudame inimestena luua uusi seoseid, näha võimalusi ja esitada küsimusi. Me märkame, kui süsteemis on midagi liigset või täiesti puudu. Saame teha süsteeme paremaks ja anda tehisintellektile tõhusamaid ülesandeid. Seda kõike tehisaru iseseisvalt ei oska. Vähemalt mitte veel. Ja põnevaks, toredaks, lõbusaks ja leidlikuks kaaslaseks ei saa ta kunagi. See jääb alati inimese enda ülesandeks.

Võimsate masinate ajastul otsime kõik üha rohkem inimesi, kellega saab kohtuda ja suhestuda. See võib kõlada veidralt, kuid see polegi nii tavaline. Liiga paljud inimesed on taandanud ennast toiminguid tegevateks masinateks, kes on uhked selle üle, et nad pole suhtlejad. See ongi pikalt hästi toiminud, sest asendust ei olnud, aga nüüd oleme jõudnud uude ajastusse. Tekkinud on uus surve ja vajadus − saada lõpuks ka suhtlevateks inimesteks.

Nii inimlikkusest kui ka loovmõtlemisest saame osa ja kasu ainult suhtlemise vahendusel. See on ainus viis, kuidas me omavahel üldse suhestume. Mittesuhtlemine pole tegelikult võimalik ja ühtegi suhelda mitteoskavat inimest pole olemas. Need, kes on uhked oma kehva suhtlusoskuse üle, räägivad kusagil kellegagi ikkagi vaba(ma)lt. Olgu see siis kodus perega, sõpradega, tööl kohvinurgas või oma hobidega tegeledes. Kõigil inimestel on suhtlusoskus olemas. Nad lihtsalt ei saa seda mingil põhjusel igal pool vabalt kasutada. Järelikult ei ole probleem suhtlusoskuses endas, vaid milleski muus.

Suhtlussuhtumist ehk suhtlusjulgust saab arendada. Sinu suhtlusviisi määrab tegelikult sinu peas olev lugu, mida sinu arvates mingi roll või olukord tähendab ja kuidas on õige selles toimida. See sinu enda loodud tähendus määrabki ära, milliseid oskuseid saad rakendada ja missuguseid valikuid sa teed. See lugu on sinu enda loodud ja seega saad ise seda muuta. Uus lugu võimaldab sul teha uusi valikuid.

Näiteks võisid sa raamatupidajaks saades mõelda, et see töö sobib sulle, sest raamatupidamine on kindel töö ja seda on alati vaja, sulle meeldivad numbrid, reeglid ja selgus, sa oled introvert ja väldid inimestega suhtlemist.

Nagu sa ilmselt juba näed, siis raamatupidaja rollis ei saa olla sellise suhtumisega kunagi hea suhtleja ning sa ei anna endale võimalust seda oskust ka arendada. See amet ei näe seda ette ja sina ise ei näe seda endale ette.

Nii võivadki sinu ametis praegu toimuvad radikaalsed muutused tõmmata vaiba jalge alt, sest ükski senine tähendus ei pea enam paika, kuigi sa hoiad neist kõvasti kinni. Raamatupidaja töö on päriselt muutunud asendatavaks. Sinult vajatakse üha enam head suhtlemist, muidu jäetakse sind kõrvale. Ja sa tead juba ammu, et raamatupidamine on rohkem kunst kui ainult selged reeglid.

Oma ebakindluse tõttu või hoopis professionaalsest huvist on mul liiga palju kogemusi raamatupidajatega, kellel on kehv suhtlussuhtumine. Raamatupidamine on olnud mulle pingeallikas, millele olen otsinud leevendust. Abivajadus on tähendanud kedagi, kes aitaks mul segadust mõista ja lahendada, et saaksin seda teha lihtsamalt ja painava hirmuta. Õnneks olen natuke aega sellist abi ka kogenud. Nüüd olen taas otsingutel.

Olen märganud, et mingil kujul suhtlemisega hädas olevad raamatupidajad jagunevad kolmeks: pedagoogid, hiirekesed ja vana aja tegelased. Siinjuures rõhutan, et ma ei arva, et nad on inimestena sellised või viletsad raamatupidajad või et nad on päriselt halvad suhtlejad. Need nimetused kirjeldavad lihtsalt nende käitumise ja olemise viisi kliendiga suhtlemise olukordades. Nende käitumisviiside eesmärk on alati enda sisemise pinge lahendamine.

Pedagoogi tüüpi raamatupidajad on targad ja enesekindlad ehk sellised, keda ma tegelikult vajan, aga… Nad kipuvad pead vangutama, imestavad, kui sa midagi elementaarset ei tea ja annavad selgelt teada, kuidas ei tehta. Pärast nendega kohtumist on tunne, et kukkusid justkui eksamil läbi ning oled veel viletsam, kui sa alguses arvasid. Nende kohtumiste tagajärjel on veel suurem hirm raamatupidamise ees ning probleemid ei lahene. Raamatupidaja tarkus, oskus ja kogemus rakendus abisaamise asemel hoopis hirmu kasvatamisse. Sellist raamatupidajat on lihtne asendada, sest temata on lihtsalt toredam.

Hiirekese tüüpi raamatupidajad on usinad, korralikud, usaldusväärsed, tagasihoidlikud ja tegelikult meeldivad inimesed, aga... Nendega ei saa üldse suhelda, sest nemad arvavad, et nad on eksamil kontrollitavad. Nende fookus on kartmisel, ebakindlusel ja enesekriitikal. Nendega ei saa sisuliselt suhelda. Nad vastavad vahel küsimustele, kui julgevad. Oma mõtteid ei väljenda nad kunagi, ükskõik kui targad nad ka poleks. Nemad tahavad peitu pugeda ja iseseisvalt edasi nokitseda. Nendega suheldes on oht, et nende hirm suureneb ja mina saan nendega veel vähem suhelda. Tulemuseks on aga taas probleemid, sest üllataval kombel teevad nad minu raha suhtes üsna julgelt otsuseid. Mingil põhjusel on nad valmis oma eelduste põhjal makse deklareerima, selle asemel et küsida üle või anda nõu, kuidas teisiti teha. See eeldaks ju suhtlemist, mida nemad ei tee. Nad mõtlevad oma turvalises urus ise. Alati mitte minu kasuks. Ka nemad on asendatavad, sest vaatamata tarkusele ja usinusele kaob usaldus.

Vana aja tüüpi raamatupidajad hoolitsevad selle eest, et asjad ei muutuks. Kliendid peavad kohanema nende töövõtetega. Nemad on uhked, et nad ei käi ajaga kaasas, ei tunne ega kasuta uusi võimalusi. Nad räägivad rõõmuga ja pikalt, kuidas vanasti oli. Nemad on eriti lihtsalt asendatavad. Piisab, et sa lihtsalt enam ei vii talle koju oma füüsilisi tšekke. Tema sulle järele ei tule, sest asjad nii ei käi. Tema ootab sinu kingakarpi oma hoovis. Ja jääbki ootama. Küll ta leiab kellegi teise, kellega vanast ajast edasi rääkida.

Suhtlusoskuse arendamine on raske, sest meile tundub, et meie ise peame muutuma. Kuni sa arvad, et sina oled sinu suhtlemise ja suhtumise viis, ei ole muutumine võimalik. Meie tähtsaim vara on meie identiteet ehk kirjeldus endast ning me hoiame sellest kiivalt kinni.

Samuti ei ole suhtlemise arendamine võimalik, kui seda soovitab või käsib teha keegi teine. Sellisel kujul on see samuti sekkumine meie olemisse ja siis hakkame võitlema ning jääme veel kindlamini samasuguseks.

Järgnevalt toon välja neli võimalust, mille abil saad oma suhtlusvõimet vabastada ja senisest paremini kasutada.

Kas see meeldib sulle või mitte, aga raamatupidamise valdkond on muutunud ja muutub veelgi. Raamatupidaja roll on saanud täiesti uue tähenduse ja kirjelduse. Soovitan võtta mõttepausi üksi või mõne sarnasel teel oleva kolleegiga, et mõtestada oma tööd ja rolli uuesti. Selgita välja, mida vajavad kliendid, mida sulle meeldib teha ja millega saad neid aidata. See on võimalus viia oma töö uuele ja põnevamale tasemele.

Kogu su suhtlemine on tegelikult õpitud ja sa oled seda harjutanud. Kodus oled harjutanud üht viisi, sõpradega teist ja tööl kolmandat. Kõik need moodustavad su suhtlusoskuse arsenali, mida saaksid kasutada igal pool. See ongi suhtlusoskuse arendamine. Sa korrigeerid ja täiustad oma suhtlustööriistade kasutamist. Tööriistad ei ole sina ise. Osavam suhtlusoskuse ja -suhtumise kasutamine ei muuda sinu olemust. See võimaldaks sul kasutada oma tööalaseid oskusi ja suhtlusvõimekust hoopis vabamalt, kasulikumalt ja paremini. Alustuseks hakka märkama ennast suhtlejana erinevates olukordades. Jälgi ennast, kui suhtled vabamalt. Mis sa siis teed teisiti ja mis seda võimaldab? Kuidas saaksid selle üle kanda ka teistesse olukordadesse?

Selleks, et midagi lahendada, tuleb alustuseks kindel olla, et sa lahendad üldse õiget probleemi. Algne küsimus ja probleemipüstitus on vaid alguspunktid, et leida tegelik probleem. Kliendi mure või vajaduse empaatiline ja osavõtlik mõistmine on õpitav ja harjutatav professionaalne oskus. See on ka kindlaim kaitse asendatavuse vastu. Me kõik tahame ja vajame küll asjatundlikku abi, aga veelgi enam tahame saada head inimkogemust, kus tunneme, et oleme kuuldud, nähtud ja mõistetud, mitte hukkamõistetud.

Selle oskuse harjutamiseks hakka klientide küsimusi ja probleeme koguma, et näeksid neis mustreid. Kliendiga rääkides väldi eeldamist, et sa said aru. Küsi üle, täpsusta, püüa paremini mõista. Seda tehes harjutad juba ka julgemat ja vabamat eneseväljendust ja suhtlussuhtumist ning lähened oma tööle uutmoodi.

Paljude tarkade raamatupidajate või üldse spetsialistide peamine probleem on see, et nad ei oska oma tööst rääkida. Nad peavad oma teadmisi enesestmõistetavaks ja tööd tavaliseks. Sellise suhtumisega ei ole võimalik oma teadmisi jagada, sest need ei tundu väärtuslikud. Õpi oma tööd sisuliselt kirjeldama. Võimaluse korral õpeta, kirjuta, esine või koolita teemadel, mis tunduvad olevat klientidele murekohaks, aga millele sul on selgitus või lahendus. Tean, et see soovitus on hirmutav. Samas kirjutamine võib olla lihtsalt e-kiri oma kliendile. Esinemine ja koolitus võivad olla vaid viis minutit koosolekul. Sa ei pea olema guru või kõige targem, sa lihtsalt lisad enda panuse ja aitad teha oma klientide elu lihtsamaks.

Hea uudis on see, et sul on juba olemas kõik vajalikud omadused ja oskused. Vahel on need unarusse jäetud või kasutad neid kusagil mujal. Muutuseks on vaja neid teadvustada ja teadlikult kasutusse võtta. Seda saab teha üksi, aga vahel on enda salajaste supervõimete nägemiseks vaja kõrvalist abi. Otsi julgelt abi oma suhtlusvõime vabastamiseks, et nii sina ise kui ka su kliendid saaksid su väärtuslikest teadmistest ja oskustest rohkem kasu.