Ants oli juba mõnda aega investeerimisega kätt proovinud ja tal läks üsna hästi. Ühel päeval tuli aga Antsul mõte, et asutab hoopis osaühingu ja investeerib selle kaudu. Ta oli kuulnud, et nii tehakse. Mõeldud, tehtud.
Peagi oli Antsul osaühing olemas ning ta asus hoogsalt investeerima. Ühel päeval kohtas Ants linnas juhuslikult oma klassiõde, kes töötas suure ettevõtte raamatupidajana. Ants rääkis talle õhinal oma ettevõttest, investeerimisest ja edusammudest. Seepeale vangutas klassiõde pead ning hakkas talle seletama midagi tekkepõhisest arvestusest, deebetist ja kreeditist, soetusmaksumusest ja õiglasest väärtusest ning pealekauba veel mingitest raamatupidamisstandarditest. Ants kuulas hoolega ja püüdis asjast sotti saada, aga tõde oli, et talle kõlas see kõik nagu hiina keel.
Arusaadavalt muutus Ants üsna murelikuks ning sai aru, et peab seda investeerimise asja rohkem veel uurima. Peagi oli talle selgemast selgem, et tema ettevõttel on kohustus pidada raamatupidamisarvestust ning esitada ka majandusaasta aruandeid. Kuna see kõik oli talle täiesti uus maailm, siis tuli tal endale tunnistada, et ise ta sellega hakkama ei saa ning on vaja palgata raamatupidaja.
Ta helistas oma tuttavatele raamatupidajatele, kuid kahjuks edutult. Mõned põhjendasid keeldumist ajapuudusega, aga oli neidki, kes ütlesid otse välja, et investeeringute, eriti finantsinvesteeringute kajastamine on keeruline ja nad ei ole nende teemadega kursis.
Ühele raamatupidajale aga hüppas äkki pähe, et ta oli hiljuti näinud Äripäeva investeeringute raamatupidamise koolituse kuulutust. Ja pikemalt vaagimata oli selge, et koolitus on talle vajalik investeeringute alaste teadmiste saamiseks ning ühtlasi saab ta aidata siis ka Antsu.
Hea raamatupidaja ja ettevõtte juht, kui sinagi tunned, et investeeringute valdkond on sinu jaoks oluline arengukoht ning sul oleks vaja infot ja teadmisi ka investeeringutega seotud raamatupidamisest, tule koolitusele „
Finants- ja kinnisvarainvesteeringute raamatupidamine”. Lektor on maksuekspert Maire Otsus-Carpenter.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.