Riigi vaates muutuks kindlasti kõik asjad palju mugavamaks ning tekiks parem ülevaade majandustegevusest. Küll aga lõppkasutaja vaatest on ilmselt murekohaks liigne riigipoolne kontroll, isegi kui pole midagi varjata. Kes ikka tahaks, et ta riigi ees justkui alasti oleks.
- Oma mõtteid ja seisukohti jagasid raamatupidamise valdkonna ettevõtete juhid ja otsustajad Foto: Ergo Sander
Valitsus on andnud signaali, et plaanis on teha e-arved kõikidele ettevõtetele kohustuslikuks. Raamatupidaja.ee teemaveebi toimetus küsis otse allikatelt, raamatupidamisbüroode juhtidelt, mida nad arvavad õhku visatud initsiatiivist: kas see on üldse mõistlik ja vajalik?
Küsisime raamatupidamisbüroode juhtidelt ja otsustajatelt:
• Kas masinloetavate arvete esitamise kohustus ettevõtete vahelistes tehingutes on arutu bürokraatlik kohustus või lihtsustab ja kiirendab majandusarvestuse pidamist?
• Mida positiivset ja/või negatiivset see teie arvates kaasa toob?
• Kas e-arvete kohustus kõigile ettevõtetele aitab oluliselt kaasa varimajanduse vähendamisele või lausa likvideerimisele? Kui jah, siis kuidas?
• Kas e-arvete kohustus kasvatab väikeettevõtjate kulutusi tarkvarale ja sunnib neid seetõttu kasutama raamatupidamiseteenuseid?
• Kui jah, siis kui suured need kulutused võiksid olla ja miks on sel juhul ettevõtjal endal keerulisem raamatupidamist teha?
Oma mõtteid ja seisukohti jagasid kaheteistkümne ettevõtte juhid ja otsustajad, sh Finance Plus OÜ raamatupidaja Nele Lillemäe ja maksunõustaja Margus Jõemaa, Grow Finance OÜ partnerid Ulvi Tallo ja Helari Pallas, BDO Eesti partner ja raamatupidamise teenusliini juht Karoliina Treter, IMG Numeri OÜ juhatuse liige Kadri Kangur, Raamatupidamisbüroo FMJ OÜ juhatuse liige Kaie Moisa ja tegevjuht Tiina Timmotalo, Askendo raamatupidamisbüroo juht Imre Pralla, 1Office Estonia juhatuse liige Ragnar Everest, Vesiir OÜ juht Enno Lepvalts, Rödl & Partner OÜ juhatuse liige ja raamatupidamisteenuste juht Tiina Mirka, Vallaste ja Partnerid OÜ juhatuse esimees Vello Vallaste ja juhatuse liikmed, Robby & Bobby OÜ juhatuse liige Krista Teearu, CH Konsultatsioonid juht Christer Haimi ning Eesti Raamatupidajate Kogu.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.