Raamatupidajatel on aastaaruannete esitamisega juuni lõpuni käed tööd täis. Osad on suvel hõivatud ka töölepinguseaduse muudatustega, kuid augustis saab vast ka puhata. Kuidas septembris uuesti ree peale saada, et sügis ei tooks ootamatuid üllatust ning uueks aastaks jõuaks targalt valmistuda?
- Marianne Lõhmus, Pärnu Raamatupidamiskonverents 2022 programmijuht
Kõige
lihtsam – ja garanteeritult ka lõbusam viis on tulla kaheks päevaks
Pärnusse, kus muuhulgas:
➊ räägivad koolitaja ja maksunõustaja Aule Kindsigo ning maksuvaldkonna mõjutaja, maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Lemmi Oro. Paremat esinejate kombinatsiooni maksuülevaate saamiseks Eestist ei leia! Lisaks juba laual olevatele muudatustele tuleb juttu ka neist, mida tulevik toomas on.
➋ tutvustavad raamatupidajatele olulised organisatsioonid oma tulevikuplaane, näiteks räägib maksuameti uus juht Raigo Uukivi nende nägemusest ning Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Mirjam Suurekivi selgitab kestlikkusaruande koostamise praktilist poolt, sealhulgas seda, kust pihta hakata ja informatsiooni saada.
➌ oma sõna ütleb sekka raamatupidajaid koondav organisatsioon Eesti Raamatupidajate Kogu, kelle juhatuse esimees Margus Tammeraja osaleb paneeldiskussioonis ning toob kahe päeva jooksul temale olulisema välja kokkuvõttes. Lisaks räägib Juta Püvi kutsestandardite uuendamisest ja sellest, mis käesoleval aastal muutus.
➍ õpime praktilisi oskuseid, näiteks Kristo Krummi töötoas saab oma ettevõtte väärtust arvutada, Tõnis Ellinguga arutleda krüptovarade käibemaksu üle, Ulvi Talloga õppida digiprügiga ümber käima ning õpime ka automatiseerima, nii arveid, kui aruandeid.
➎ jälgime arenguid rahapesuvaldkonnas, mis puudutavad raamatupidajaid ja raamatupidamist ning kiikame ka kohtusaalidesse, kus protsessi on kaasatud olnud raamatupidaja.
❗ Kui need viis põhjust ei olnud piisavad, et end konverentsile kirja paneksid, siis kuuendaks on kindlasti asjaolu, et soodushinnaga registreerimine lõppeb juba 24. mail 2022.
Tutvu kavaga ja pane end kirja
SIIN! Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.