Ei ole mingi uudis, et osad ettevõtjad ei esita majandusaasta aruandeid ja seda mitmeid aastaid järjest. Kui aga uurida, miks see nii on, siis selguvad põhjused, mis on üllatavad ja ootamatud. Vaatame selles artiklis neid põhjusi lähemalt.
Äriseadustik ütleb, et äriregister võib sellisel juhul määrata trahvi (äriseadustik, ÄS § 71 lg 1 ja 2) või saadab ettevõtjale hoiatuse esitada majandusaasta aruanne kuue kuu jooksul (ÄS § 60 lg 1). Kui ettevõtja eirab seda hoiatust ega anna äriregistrile teada mõjuvatest põhjustest, mis takistavad aruande esitamist, võib äriregister “avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta” (ÄS § 61 lg 2).
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.