Madis Müller: risk, et olukord halveneb, ei ole veel möödas

Vaatamata olukorrale koroonarindel, üllatas Eesti majandus selle aasta esimeses kvartalis väga kiire kasvuga. Püsib lootus, et sama trend jätkub ka edaspidi, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Eesti Panga president Madis Müller ütles neljapäeval Riigikogus peetud kõnes, et Eesti majandusel on viiruskriisis läinud kardetust paremini ja majanduses on juba taastumas kriisieelne kasvurada. Mülleri sõnul on majanduse toetamine kriisi ajal igati põhjendatud, kuid kriisist väljudes ei tasu viivitada riigirahanduse tagasipööramisega jätkusuutlikule rajale, sest riigi tulud ja kulud on ka ettevaates paigast ära.

Põhjalik ja hea planeerimine vähendab ootamatusi ning probleeme. Nii toimetab ka riik – riigieelarve, muude asutuste eelarved ja mitmed plaanid pannakse paika meie regulaarselt koostatud, kindlatest näitajatest koosnevast ning järjepideva metoodika aluselt tehtud prognoosi järgi. Kui täpne see õigupoolest on ja kuidas prognoos kokku pannakse?

Me võiksime tahta olla kõige läbipaistvam majandus Euroopas ja esitada majandusaasta aruandeid kõige kiiremini, näiteks kolm kuud pärast majandusaasta lõppu, kirjutab Äripäeva Infopanga konkurentsiraportite projektijuht Sigrid Kõiv.

Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.