Kasumiaruanne on raamatupidamise aastaaruande kohustuslik osa. See annab ülevaate aruandeperioodi tuludest ja kuludest, näidates sammhaaval, kuidas teenitud tuludest kulude mahaarvamisega kujuneb majandusüksuse kasum või kahjum. Kasumiaruanne on ka infoallikas, millele tuginedes saab otsustada kululiikide põhjendatuse ja suuruse üle. Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena.
- Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lektor Juta Tikk Foto: Meeli Küttim
Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt on kasutamiseks lubatud kaks kasumiaruande skeemi; kummagi kirjete sisu selgitab Raamatupidamise Toimkonna juhend (RTJ) 2 „Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes” lisa 2. Mõlemad kasumiaruande skeemid on üles ehitatud kulude klassifitseerimise põhimõttel, kuid skeemid erinevad selle poolest, et kulud liigitatakse vastavalt nende olemusele või funktsioonile. Kasum või kahjum, mis arvutatakse tulude ja kulude vahena, on ühesugune, kuid erinev on tulude ja kulude võrreldavaks tegemise (s.o vastandamise) metoodika ärikasumi väljatoomise etapil. Finantstulude ja -kulude osas kasumiaruannete skeemides erinevusi ei ole.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.