Krüptorahaga kauplemine kogub üha enam populaarsust ning ostjatel võib tekkida küsimus, kas ja millal tuleb krüptorahalt tasuda maksud. Kokkuvõtlikult öeldes tekib maksukohustus kolmel juhul: konverteerides krüptoraha tavavaluuta vastu, vahetades krüptoraha mõne muu krüptovaluuta vastu või kasutades krüptoraha kaupade või teenuste eest tasumiseks.
Krüptoraha puhul maksustatakse ainult neid tehinguid, millelt on teenitud tulu ning iga tehingut tuleb hinnata eraldiseisvalt. Näiteks, kui isik ostis ühe Bitcoini hinnaga 18 000 eurot ja müüs hinnaga 10 000 eurot, siis ta ei pea tehingut deklareerima, sest isik ei teeninud sellelt tulu. Kui aga olukord on vastupidine ehk isik ostis ühe Bitcoini hinnaga 10 000 eurot ja müüs selle maha hinnaga 18 000 eurot, siis tuleb teenitud 8000 eurot deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonil ning tasuda sellelt 20-protsendiline tulumaks.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.