Omakapitali ehk netovarade negatiivsus seostub enamikule kapitali täiendava kaasamise-taastamise vajadusega või likvideerimis-pankrotiavalduse esitamisega, sest lihtsustatult näitab negatiivne omakapital seda, et majandusüksusel puuduvad vahendid kõikide kohustuste katmiseks.
Rohkem analüüsivad isikud teavad ka, et omakapitali negatiivsus ei tähenda ilmtingimata majandusüksuse vähest jätkusuutlikkust ja/või ebapiisavat maksevõimet. Omaniku kui investori seisukohalt vaadatuna tuleb investeerimisobjekti paigutada piisav summa olenemata sellest, kas see kajastub majandusüksuses omakapitalina (nt aktsia- või osakapital) või võõrkapitalina (nt laenukohustus). Sama kehtib ka maksevõime kohta – ka negatiivse omakapitali korral, kui kohustuste refinantseerimiseks leidub jätkuvalt võlausaldaja (st rahavarud on piisavad), siis maksetega probleeme ei teki.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.