Kevadel tekkiv väsimus on levinud mure paljude inimeste seas. Tegelikult sellist diagnoosi nagu kevadväsimus ei eksisteeri ja põhjused väsimuse tekkeks on mujal. Südameapteegi proviisor Kerli Vahar kirjeldab, miks me just kevadel, kui päevad on pikemad, ennast väsinuna tunneme ja mida mure ennetamiseks teha saab.
Kevadväsimuse käes kannatavad inimesed kirjeldavad, et nad tunnevad ennast loiult, tahaksid palju magada ning vaevlevad energiapuuduses. Võimalikke kevadväsimuse põhjuseid on mitu. Arvatakse, et mõju avaldavad hormonaalsed muutused – pikema ja valgema päevaga väheneb unehormooni melatoniini tootmine ja suureneb õnnehormooni serotoniini tootmine. Selline muutus võib viia unetuse, väsimuse ja stressini. Veel mõjutavad kevadist väsimust läbi põetud infektsioonid ning organismi vitamiinide varu vähenemine kevadeks.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.