Mullune suurim, peaaegu kõiki ettevõtteid puudutav muudatus tööturul oli kaugtöö, mille regulatsioonid töölepinguseaduses on aga sisuliselt olematud. Kuidas korraldada kaugtööd tööandja ja töövõtja vahel vaidlusi tekitamata ning millistele olulisematele küsimustele peaks tähelepanu pöörama, rääkis Äripäeva raadios advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Klen Laus.
- Advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Klen Laus. Foto: Liis Treimann
Palju on räägitud sellest, kas töölepinguseadus ja tööõigus tervikuna vajaks põhjalikumat kaasaajastamist ning sellega on Laus igati päri. „Töösuhted on pidevas muutumises ja tänaseks üle 10 aasta vana töölepinguseadus on kohati iganenud. Töösuhetele tuleks läheneda seniselt veelgi paindlikumalt ja kõige ilmekam näide muudatuste vajalikkusest ongi kaugtööga tekkinud küsimused. Kaugtöö oli meil olemas ka varasemalt, aga mullu kevadest on see plahvatuslikult kasvanud ning paljud tööandjad, kes seni kahtlesid, kas töötajat usaldada kaugtööle, pandi sundolukorda. Ja praktika näitab, et kaugtöö või selle hübriid kontori ja kaugtöö segunemise näol on tulnud, et jääda.”
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.